, § 179 alusel välja mõista J.T-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot
lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 /kaheteist/ kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.T 1 – 10 – 15700, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU J.T süüdistatakse selles, et tema 19.05.2010. a. kella 20:30 ajal juhtis Tallinnas mööda Narva mnt-d kuni Läänemere tee 2 C juures asuva Säästumarketini mootorsõidukit VAZ registreerimismärgiga xxx, käis poes ja peale seda jätkas Läänemere tee 2 C juurest mootorsõiduki VAZ registreerimismärgiga xxx juhtimist, olles joobeseisundis (vereanalüüsi näit 2,62±0,06), kuid pealtnägijad takistasid tal poe parklast välja sõita, mille tõttu tuli ta autost välja ja liikus auto juurest eemale, kust ta peeti sündmuskohale kutsutud politsei poolt kinni. Sellise käitumisega rikkus J.T liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.. 2 Seega J.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 11 /üheteist / kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 /neljaks/ kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. J.T nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava J.T selgituse, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb J.T temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab J.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on pensionär, mistõttu on tema sissetulek on piiratud. Kohtu hinnangul käib J.T kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et J.T-lt tuleb menetluskulud välja mõista osaliselt, s.o sundraha 435 eurot ning samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas ositi tasumist s.o 12 kuu jooksul. Kohus juhindub
§-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 9; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.