← Eesti

1-10-15723/34

Obsah (10)§ 199§ 65§ 330§ 424§ 69§ 202§ 68§ 74§ 75§ 78

1-10-15723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2011. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokur

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav L.N Elukoht: XXX, isikukood: XXX Kaitsja Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 04.12.2001 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 10.01.2002 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 7 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat; 3) 02.09.2003 Tartu Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 9 kuud vangistust; 4) 07.12.2005 Harju Maakohtu otsusega

§ 330

järgi rahaline karistus 300 krooni; 5) 16.01.2008 Tartu Maakohtu otsusega

§ 424

järgi 6 kuud vangistust, mis

§ 69

alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga; lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 6) 06.05.2009 Tartu Maakohtu otsusega

§ 202

lg 2 p 1 järgi

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusega 5 kuud vangistust; Väärteomenetluses karistatud 12-l korral Tõkend – vahistamine – kohaldatud Tartu Maakohtu 27.06.2011. a määrusega, kinni peetud 06.12.2011. a. Advokaat Ahto Sirendi 1

(5)RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada L.N

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.

-28.12.2011 s.o. 23 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui L.N ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustuse.

§ 75

lg 1 sätedtatud kontrollnõuded on järgmised: - elada kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel määrata L.N-ile katseajaks kontrollkohustus hüvitada G Õ tekitatud kahju 1086,50 eurot.

§ 78

lg 1 alusel katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.12.

  1. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Kohaldada L.N-ile tõkend – elukohast lahkumise keeld, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast, ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.N-ilt 1086 (üks tuhat kaheksakümmend kuus) eurot ja 50 senti G.Õ. kasuks tasumisega viimase arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. Välja mõista riigieelarvest tasu riigi õigusabi korras määratud kaitsjale 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 48 senti Advokaadibüroo Ann Saar kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Ahto Sirendi poolt. Välja mõista L.N-ilt 746 (seitsesada nelikümmend kuus) eurot ja 04 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-10-15723 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. 2

(5)Määrata L.N-ile menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 558 (viissada viiskümmend üks) eurot ja 68 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki
  2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 28.12.2011.a määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. L.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ajavahemikul 04.-05.09.
  3. a Tartumaal Tartu-Jõgeva mnt 2 kilomeetril aknaklaaside lõhkumise teel tungis sisse G.Õ. kuuluvasse sõiduautosse BMW 325i reg. nr. XXX, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära automaki VDO Daytona väärtusega 2700.- krooni, käigukangi nupu koos hoovastiku tükiga koguväärtusega 1000.- krooni, laekompuutri väärtusega 200.- krooni, 2 tk. 14 tollist valuvelge koos rehvidega ja 1 tk. 15 tolline valuvelg koos rehviga koguväärtusega 3000.- krooni, 2 tk. kõlarit koguväärtusega 1000.- krooni ja auto aku väärtusega 600.- krooni. Sellega L.N pani toime

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kokkuleppe sisu.

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.12.2011-28.12.2011 s.o. 23 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 7 päeva vangistust. Rakendades

§ 74

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 1(ühe) 3

(5)aasta ja 6 (kuue) kuu katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 1 alusel kohustub L.N hüvitama tsiviilhagi 1086,50 EUR G Õ kasuks.

Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Tsiviilhagi on esitanud G.Õ. 17000 krooni nõudes, mis vastab 1086,50 eurole. Süüdistatav võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kuna süüdistatav võttis hageja nõude õigeks, rahuldab kohus õigeksvõetud hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 alusel. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 319,57 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu 63,91 eurot, kokku 383,48 eurot. Kaitsja taotlus sisaldab tasu üldmenetluseks ettevalmistamise eest 191,73 eurot ning viiel kohtuistungil osalemise eest tasu 8 ajapunkti ulatuses kokku 127,84 eurot (8x15,98). Kaitsja tasu on põhjendatud kohtus üldmenetluses asja arutamiseks ettevalmistamiseks ja kohtuistungist osavõtmisele kulunud ajaga. Tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Tasu taotluse aluseks on riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ja Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" p-d 2, 4, 14,

  1. Kohtueelselt on L.N kaitsjale makstud tasu 900.- krooni, s.o. 57.52 eurot. Määruskaebuse lahendamise menetluses on Tartu Ringkonnakohtu 17.08.
  2. a määrusega makstud kaitsjale tasu 76,70 eurot, mis on arvatud kriminaalmenetluskulude hulka. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on kokku 517.70 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 417.03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud kulud on 358,68 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel toimikust koopiate tegemise kulud on 36,30 krooni, s.o. 2,31 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 9.- eurot. Menetluskulude summa on 1304,72 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, sest L.N majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuse tasumine talle ilmselt ülejõu. Menetluskulude tasumiseks palub kaitsja aastast tähtaega. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga. L.N ei ole olnud tööd viis kuud enne tema kinnipidamist. Varem ta töötas Rootsis. Juhusissetulekutest oleneva majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuse tasumine 4

(5)süüdistatavale ilmselt ülejõu. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades resotsialiseerumisvõimalustega jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Teine osa jääb süüdistatava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohus jätab riigi kanda KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja makstud kulud ja osa sundrahast. Pideva sissetuleku puudumine ei võimalda menetluskulude tasumist KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus määrab menetluskulude vabatahtliku tasumise pikema tähtaja, et vältida täiendavaid kulutusi seoses täitemenetlusega. Ene Muts Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.