MS § 238 lg 2 alusel vähendati I.P-le 2 mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja teda karistati 2 (kaks) kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel liideti mõistetud 2 kuulisele vangistusele Tartu Maakohtu 04.03.2010.a. otsusega mõistetud kandmata karistus 2 aastat 10 kuud vangistust ja mõisteti I.P-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistuse hulka ja loeti I.P karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev
Ta on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. I.P kannab reaalset vanglakaristust teist korda (varem kandnud 2 kuulist šokivangistust). Kuriteod ei ole muutunud raskemaks. Soodustegur kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on I.P väärtegude toimepanemise eest karistatud 16-l korral, sealhulgas on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 71 alusel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligi 1 aasta 8 kuud ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta vangistust. Viru Vanglas olles on kinnipeetav I.P 2011.a. omandanud põhihariduse ja läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsed oskused“. Kinnipeetaval I.P on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millised on talle määratud erinevate rikkumiste eest (tõmbas kambri WC-s sigaretti, ähvardas ametnikku tapmisega, tekitas kambri ja sektori koridoris uputuse, rikkus vangla vara). I.P on vabanemisel võimalik elama asuda oma sissekirjutusjärgsesse elukohta xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega munitsipaalkorteriga, kus elab neli inimest. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Enne vangistust on I.P oma sõnul töötanud, kuid mitteametlikult. Vangistuse ajal on kinnipeetav olnud alates 08.08.2011 hõivatud vangla majandustöödel, töötanud sektori koristajana. Peale vabanemist soovib I.P ennast töötuna arvele võtta, et siis edasi õppida või kasutada Tööturu poolt pakutavaid võimalusi. I.P on avaldanud soovi alustada õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses ehitaja erialal. Vanglas on kinnipeetavat rahaliselt toetanud vanaema, ema on aidanud hagisid maksta. Isikul endal on olnud probleeme oma tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, sest enamasti kulutas ta raha alkoholi ostmisele. I.P on tasumata võlanõudeid summas 309,71 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema A O, vend R A ja kasuisa J O, kellega on ta suhelnud telefoni, kirja ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetava bioloogiline isa L U on samuti kriminaalkorras karistatud. Viru Vangla hinnangul on kinnipeetava korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 80%, sealjuures mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 2 aasta jooksul 62% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 2 aasta jooksul 36%. Viru Vangla ei toeta I.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses leiab, et vägivallaga toimepandud kuritegude ennetamiseks oleks kinnipeetaval enne vabanemist otstarbekas läbida sotsiaalprogramm „Viha ohjamine“. Alkoholi tarvitamine oli I.P probleemiks ka ajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. I.P on olnud käitumiskontrollile allutatud kahel korral, neist esimesel juhul
Olles mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutatud rikkus ta korduvalt nii registreerimisnõuet kui ka kohustusi: mitte tarvitada alkoholi, 3 omandada põhiharidus ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kokku koostati kolm erakorralist ettekannet. Mõlema käitumiskontrolli ajal pani I.P toime uue vägivallaga seotud kuriteo. I.P ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ta läbinud ei ole. Kohtu küsimusele, kas tema alkoholi probleem on tõsine, vastas kinnipeetav I.P, et kui on kutsutud jooma, siis on ta tavaliselt läinud. Seoses sellega on ta nõus pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel läbima ravi. Prokurör ei toetanud kinnipeetava I.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetut I.P oleks ennatlik elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest säilinud on risk uuteks õigusrikkumisteks, mis võivad ohustada avalikkust. Vägivallaga kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholiprobleem. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et I.P suudaks iseseisvalt alkoholisõltuvusest vabaneda. Vangistuse kandmise ajal ei ole I.P olnud seaduskuulekas, sest tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. I.P on varem käitumiskontrollile allutatud 2-l korral, mõlema käitumiskontrolli ajal pani ta toime uue kuriteo, samuti rikkus ta korduvalt nii registreerimisnõuet kui ka kohustusi. Vabanemine elektroonilise järelevalve kohaldamisega nõuaks lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt veel eriliselt range distsipliini järgimist, mis on kohtu arvates I.P-le ilmselgelt ülejõukäiv. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.