järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu Menetlusalune isik Urmas Mäeots (endine D.A), isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, elukoht xxx Kinni peetud alates: 02.04.2012 kell 01.54 RESOLUTSIOON VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg 1,2,3, kohus OTSUSTAS: Urmas Mäeots süüdi tunnistada
Virumaal xxx linnas xxx juures mootorsõidukis xxx xxx pani muusikat mängima niivõrd valjusti, et kõrval majas olev isik xx xx ei saanud magada ja olid sunnitud kutsuma politsei. Mõista Urmas Mäeotsale
alusel karistuseks rahatrahv 20(kakskümmed) trahviühikut summas 80(kaheksakümmend) eurot. 1
68 lg 2 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamisaega 02.04.2012 kuni 04.04.2012 kell 01.54 kokku 48 tundi. Lugeda karistus, rahatrahv 80 eurot, kantuks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.04.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 26.04.2012 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtukantseleis kättesaadav, ehk 12.05.2012 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED U. Mäeotsale on süüdistus esitatud selle fakti kohta, et 02.04.2012 kell 01.54 paiku Ida-Virumaal xxx asuva maja juures tekitas müra oma transpordivahendiga eluhoonete läheduses, nimelt viibis sõidukis, kuulas seal valjusti mängivat muusikat nii, et häiris korrusmajas oleva isiku rahu, kes ei saanud öösel magada ja kutsus selle peale politseid. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end täielikult süüdi ja selgitas, et kuna oli purjus, ei saanud ta koju, pidi ööbima sõidukis, pani seal muusikat mängima ja jäi selle saatel magama. Ta ei ole toime pannud väärtegu tahtlikult, sest tema arvates ei mänginud muusika nii kõvasti, et korrusmaja elanike rahu oleks nii häiritud. Tegemist oli nii rahuliku kui ka diskomuusikaga. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xx xx selgitas, et ta tuli pärast tööpäeva koju, nägi, et menetlusaluse isiku auto on pargitud maja juurde, sees ei olnud kedagi ja muusika mängis. Umbes 3 tundi muusika endiselt mängis ja kell 01.45 paiku otsustas ta helistada politseisse, sest ta ei saanud rahulikult magada. Tegemist on popmuusikaga, mis ei soodusta kuidagi magamist vaid häirib. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on tõendatud fakt, et 02.04.2012 kella 01.54 paiku mängis xxx asuva maja juures sõidukis muusika, mis häiris maja nr xxx elanikku xx xx. Isiku rahu oli häiritud muusika mängimisega öisel ajal ja selliselt, et isik ei saanud puhata pärast tööpäeva, ei saanud magada. Tunnistaja ütlustest nähtub, et rikkumine kestis mitu tundi. 2 Kohus leiab, et öisel ajal mitme tundi kestel sõidukist kostnud disko - või popmuusika on isiku rahu objektiivselt häiriv asjaolu. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-33-11 märkinud „13.
objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates
lg 3 alusel on väärteokorras karistatav nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Menetlusaluse isiku väide, et ta ei tegutsenud tahtlikult, et vabasta teda vastutusest väärteokorras.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et U. Mäeots pani väärteo toime ettevaatamatusest. Kohus möönab, et menetlusalune isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (et sõidukis mängiv muusika häirib elanikku), kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks seda pidanud ette nägema. Kõrvaltvaataja seisukohalt on piisavalt selge, et öisel ajal on valdav osa elanikest puhkavad, magavad ja maja läheduses pargitud sõidukis mängiv disko- või popmuusika on rahulikku puhkamist ja magamist häiriv asjaolu. tunnistaja selgitas, et muusika taustaks oli kogu aeg üks ja sama rütm. Kohus möönab, et sellise muusikaga tekitatakse täiendavat müra efekti, mis häirib und pikemat aega. U. Mäeotsa tegu on õigusvastane, sest teiste isikute rahu rikkumine on seadusega, nimelt
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Kohus leiab, et puuduvad U. Mäeotsa süüd välistavad asjaolud
2 peatüki 3. jao mõttes. Asjaolu, et menetlusalune isik viibis alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis, mille tõttu võisid tema võimed ümbrusest aru saama ka häiritud, et õigusta menetlusaluse isikut, sest ta on ise ennast viinud sellisse seisundisse.
KARISTUS
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et menetlusalune isik on end süüdi tunnistanud. Karistuse raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri teatisest (lk 14-18) nähtuvalt on U. Mäeots (endine D.A) 13 kehtivat väärteokaristust. Ta on korduvalt karistatud AS § 70 ja
Määratud rahatrahvid valdavas osas tasutud. Isik on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. U. Mäeotsa ei ole varem arestiga karistatud. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine. Sellele on Riigikohus osutanud lahendis 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus.“ U. Mäeots ei ole alaealine, kelle puhul oleks karistuse mõistmisel esikohal tema isik. Karistamise aluseks on
4 U. Mäeots pani toime
kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumistsüüteo iseloomu, mis seisnes selles, et ettevaatamatusest pani isik muusika mängima sellisel viisil, et see häiris ühe elaniku rahu. Kohus leiab, et toimepandud tegu ei ole niivõrd suur, et tingiks isiku vabaduse võtmise. Isiku süü ei ole antud teos suur. U. Mäeotsa on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. Ühtlasi peab kohus võimalikuks karistada U. Mäeotsa
ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 20 trahviühikut ehk summas 80 eurot, mis on kooskõlas ka süü suurusega. Kohus leiab, et U. Mäeots on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi avaliku korrarikkumisi vältida. Edaspidiste õigusrikkumiste korral tuleb U. Mäeotsal arvestada, et teda võidakse karistada suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. U. Mäeots oli väärteokorras kinni peetud VTMS § 44 alusel 02.04.2012 kell01.54. Kohtuistung lõppes 03.04.2012 kell 15.45. Seega U. Mäeotsa kinnipidamisaeg on kokku 48 tundi, mida tuleb
24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega tuleb karistus lugeda kantuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.