← Eesti

4-12-1847/8

1 Väärteoasi nr 4-12-1847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2012 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-1847 (10220112971

§ 227

lg 2, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles F.O tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 24 trahviühikut, s.o 100 eurot ning LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. Menetlusalune isik F.O isikukood: xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Rahuldada F.O kaebus Ida Prefektuuri välijuht Aleksandr Urbi 20.04.2012 otsuse peale väärteoasjas 10220112971677 ja nimetatud otsus tühistada osaliselt karistuse määramise osas. Teha asjas uus otsus. F.O süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista temale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 (ükssada) eurot. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220112971677 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja F.O-le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 15-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 15-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 20.04.2012 koostas Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb kiirmenetluse otsuse nr 10220112971677 F.O suhtes selle fakti kohta, et xxx juures juhtis F.O mootorsõidukit xxx asulas kiirusega 78+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhil puudus kontrollijale esitamiseks juhiluba või muu isikut tõendav dokument. Nimetatud tegudega rikkus F.

§ 15lg 1 p 2, § 88 lg 1 nõudeid.

F.O tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2, § 242 lg 1 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati F.

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 100 eurot ja LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot.

30.04.2012 esitas F.O Viru Maakohtule kaebuse tema suhtes 20.04.2012 kiirmenetluses tehtud otsuse peale. KAEBUS Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse osas ja teh a uus otsus. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb ning leiab, et määratud rahatrahv on liiga kõrge. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta, et ta õpib kutsehariduskeskuses ja tal puuduvad sissetulekuallikad. Samas tegemist on tema esimese liiklusalase rikkumisega. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,12,002852 20.04.2012.a. koostati F.O suhtes kiirmenetluse otsus 10220112971677 selles, et antud isik, xxx, xx juures, juhtis mootorsõidukit xxx asulas kiirusega 78+/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Samuti puudus isikul kontrollijale esitamiseks juhiluba või muu isikut tõendav dokument. Kirjeldatud väärtegude rikkumised on kvalifitseeritud vastavalt Liiklusseaduse §74´22 lg 2 ja Liiklusseadus § 242 lg.1 järgi. Kohtuväline menetleja poolt tehtud otsusega on isikut karistatud antud väärtegude toimepanemise eest kokku 120 euro suuruse rahatrahviga Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et menetleja poolt vastuvõetud otsus rahatrahvi suuruse osas on igati otstarbekas ning määratud karistuse vastab teo tõsidusele. 3 Menetlajale arusaadavalt arvestati otsuse vastuvõtmisel, et tegemist on siiski raske liiklusalase õigusrikkumisega. Sellisel määral lubatud sõidukiiruse ületamine asulas suurendab tunduvalt lisaohu tekkimise võimalust ning vastavalt ka reageerimisaja lühenemist ohu ilmnemisel. Tegemist on ka noore ja algaja juhiga, kellel puudub liikluses vajalik kogemus reageerimaks olukordadele õigeaegselt. Lubatud sõidukiiruse ületamine on rikkumine millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda, määramaks kergematolenematut karistust. Isik peab karistusega tundma ja tajuma, et korda on saadetud tegu mille vastu eksijaid karistatakse rangelt. Sõidukiiruse ületamine on tegu mille tõttu iga kuu ja päev kannatavad ka süütud inimesed. Liiklusseadus § 227 lg.2 lubab määrata karistuseks kuni 400 eurot. Isikule mõistetud karistuse suurus 100 eurot ei ole sugugi ülemäära suur, arvestades teo raskust. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et Liiklusseadus § 242 lg.1 nõuete rikkumise eest mõistetud 20 eurot on vastavuses teo raskusega. Tegemist ei ole olulise rikkumisega, mille eest ka määrati miinimumi lähedane karistus. Otsuse vastuvõtmisel on menetleja arvestanud tegu kergendavaid asjaolusi s.o isik on oma tegu tunnistanud ja ka kahetsenud. Menetleja on samuti isikule võimaldanud rahatrahvi tasumist ositi, kaheks kuuks, mis karistuse suurust arvestades on igati mõistlik. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Süüdistuse esimene osa puudutab LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk 15 millest nähtub, et xxx Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual nr DC083479 antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, seadmele tehtud test 20.04.2012 kell 20.05, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati paremal teepeenral seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus pärisuunalisel teel, lähenes. Kiirust mõõdeti 2-3 sekundi jooksul. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 78 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, laiendmääramatus +- 3 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 25 km/h võrra. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Tunnistajaks on kaasatud H.Juhanson. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 15). Kohus tuvastas, et F.O poolt juhitud mootorsõiduk liikus xxx xx LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. Eelnimetatud teelõigul lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h, kuna tegemist on asulasisese teega. F.O sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 78 +-3 km/h, seega ületamine vähemalt 25 km/h võrra. 4 LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 ku ni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 400 eurot – 1 trahviühik on 4 eurot). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Süüdistuse teine osa puudutab LS § 88 lg 1 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. LS § 88 sätestab

(1)Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.
(2)Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
(3)Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Kohus on kiirmenetluse otsuse pinnal tuvastanud, et F.O 20.04.2012 kella 21.14 paiku xxx maja juures juhtis mootorsõidukit, kontrollimisel ei olnud juhil esitada juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti. Oma teoga, mis seisnes selles, et 20.04.2012 kontrollimisel ei olnud F.O esitada juhiluba ega muud isikut tõendavat dokumenti, rikkus ta LS § 88 lg 1 nõuet, mis on väärteokorras karistatav LS § 242 lg 1 alusel. LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumis e eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, § -des 214–219, § -des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. F.O tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat kuna tal puuduvad sissetulekuallikad, ta on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilane ja tegemist on tema esimese liiklusalase rikkumisega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et kiiruse ületamisega ja mootorsõiduki juhtimisega ilma isikut tõendava dokumendita, rikkus menetlusalune isik LS-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 20.04.2012 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega F.O tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 100 eurot ja LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot. 5 Kohus leiab, et kuna tegevus, millega mõlemad väärteokoosseisud täideti, oli sama mootorsõiduki juhtimine -, on tegemist teoühtsuse ja ideaalkonkurentsiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest. Käesoleval juhul oli selleks Liiklusseaduse § 227 lg 2. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja ametnik seda põhimõtet järginud ei ole ning karistuse määranud iga teo eest eraldi. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. LS § 227 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 400 eurot, keskmine on 200 eurot. Karistusregistri teatisest (lk 16) nähtuvalt ei ole F.O varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Arvestades isiku kahetsust kui kergendavat asjaolu, eelmiste liiklusrikkumiste puudumist, raskendavate asjaolude puudumist, ning asjaolu, et Liiklusseaduse rikkumistega põhjustas menetlusalune isik vaid ohu kaasliiklejatele millele ei järgnenud tagajärge materiaalses maailmas, peab kohus võimalikuks karistada F.

§ 227lg 2, Kar

S § 63 kohaldamisega kahe väärteo toimepanemise eest, ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast poole väiksema karistusega. F.O tuleb karistada 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. S elline karistuse määr on kohtu arvates piisav, et mõjutada F.O hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Sellise karistuse kergendamiseks ei näe kohus ühtki põhjust. KOHTU MEE™ED Kohtuvälise menetleja 20.04.2012 tehtud otsus väärteoasjas 10220112971677 tuleb tühistada osaliselt karistuse määramise osas ja teha asjas uus otsus. F.O tuleb süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista temale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot. F.O kaebus rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.