S § 63 lg.1 sätteid Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot. Teha uus otsus ning võtta U.R-ilt LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 23.03.2012.a. väärteoasjas nr. 2230,12,005763 tehtud otsusega tuvastati, et U.R 05.03.2012.a. kell 00:41 Pirita tee 12, Tallinna linnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit ning kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti, mootorsõiduki registreerimistunnistust ja ei olnud kaasas esitamiseks isikut tõendavat dokumenti. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Liiklusseaduse § 38 lõige 2 sätete kohaselt peavad mootorsõiduki-ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama kontrollija nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. Sama seaduse § 88 lõige 1 sätestab, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel kaasas olema juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Käesoleva paragrahvi lõige 2 sätete kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Sama paragrahvi lõige 3 sätete kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana, vastutatavana kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Liiklusregistri andmete kohaselt U.R omab 28.03.2008.a. väljastatud B-kategooria juhiluba nr XXX kehtivusega kuni 28.03.2018 ning puuduvad juhtimisõiguse peatamise, karistusena ära võtmise või kehtetuks tunnistamise kohta andmed. Seega menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust. Liiklusregistri andmete kohaselt mootorsõiduki BMW 535D reg. märk XXX omanikuks on U.R, kellel puudus 05.03.2012.a. kella 00:41 ajal Tallinnas Pirita tee 12 juures kontrollijale esitamiseks isikut tõendav dokument, kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist tõendav dokument ja mootorsõiduki registreerimistunnistus. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. 2 Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 05.03.2012.a. kell 01:05 mõõdeti U.R alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0035, mille lõplik lugem oli 0,47 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,42 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00071) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et U.R juhtis 05.03.2012.a. kella 00:41 ajal Tallinnas Pirita tee 12 juures mootorsõidukit BMW 535D reg. märk XXXning puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja isikut tõendav dokument, samuti juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 milligrammi. Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik U.R rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg. 5; § 38 lg. 2 § 88 lg. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 224 lg. 2, § 242 lg. 1 järgi. Kuna Liiklusseaduse § 242 lg.
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. 3 Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest
lõikest 1 määras kohtuväline menetleja U.R-ile Liiklusseaduse § 242 lg.
2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o. 860 eurot ning võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel U.R-ilt Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 5 (viieks) kuuks. KAEBUSE SISU U.R esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub osaliselt tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 23.03.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2230,12,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.