) § 424 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav P.H isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; keskharidus; töökoht: T OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: - 12.02.2007.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 424 alusel tingimisi vangistusega 2.k. katseajaga 1.a.3.k. ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3.k. - 11.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt
, tingimisi katseajaga 1.a.6.k.( liidetud hilisema kohtuotsusega mõistetud karistusega). - 20.09.2011.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 424 alusel vangistusega 3.k., mis on asendatud ÜKT-ga 232 tundi tähtajaga 1.a.6.k. . ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2.k. Tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva (07.03-08.03.2012). 2 Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista P.H
2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. P.H tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. 3.
P.H tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 8 (kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg,
lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust P.H-le 20.09.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. P.H on eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 98 tundi, mis vastab 49 (neljakümne üheksale) päevale vangistusele. P.H tuleb lõplikult ära kanda 6 (kuue) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 5. Kohaldada lisakaristust
lg 1 p 1 järgi ja võtta P.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis . Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: P.H kaitsja Aivar Ennok asus kohtus seisukohale, et P.H tunnistab oma süüd täielikult. On väljendanud kahetsust. Käib Wismari haiglas ravil. Seda tuleks arvestada karistuse mõistmisel. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et P.H tegu on
alusel õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Süüdistatav P.H selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde ja soovis anda kohtuistungil ütlusi. Tõendid: Kohtus andis ütlusi süüdistatav P.H; istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: tunnistaja M. Karu ütlused (tl 2-5), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tunnistus (tl 6-7), kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 11-14), P.H juhtimisõiguse andmed (tl 26). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et P.H süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Tunnistaja M. Karu ütlustega on tõendatud, et 07.03.2012 sai juhtimiskeskus teate, et Tallinn-Tartu maanteel liigub suur veoauto, mille juht võib olla joobes. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sõiduk oli 4 jäänud Tallinn-Tartu maantee 37 kilomeetril seisma, sõiduki mootor töötas, tuled põlesid ja juht magas kabiinis. Sõidukijuhiks osutus P.H, kellel tuvastati indikaatorvahendiga joove. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et P.H oli 07.03.2012 kella 20:35 joobes – isikul mõõdeti alkoholijoove 0,89 mg/l. Tunnistaja M. Karu ütlustega on tõendatud, et P.H viidi Maardusse, kus isik puhus ka tõenduslikku alkomeetrisse; Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 07.03.2012 kella 21:23 Harjumaal Maardus Karjääri 11 P.H tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK (alkomeeter taadeldud 06.05.2011, taatlustunnistuse nr TTRC-11/00026) kasutades joove 1,35 mg/l. Seadme laiendmääramatus 0,12 mg/l. Seega oli lõplik, tuvastatud ja tõendatud joove P.H 1,23 mg/l. Lisaks tunnistaja M. Karu ütlustele ja P.H joobeastme tuvastamiseks teostatud menetlustoimingute protokollidele on P.H tegu tõendatud ka tema enda ütlustega. P.H tunnistas end süüdi ja selgitas, et jõi 07.03.2012 hommikul 0,5l viina. Autorooli istus alkoholijoobes, sest kartis et teda vallandatakse. Ta sõitis tol päeval oma tööautoga – tegemist on raskeveokiga. Ta ei olnud võimeline sõidukit juhtima, tahtis magada. Politsei tuli Kosel, ta pandi puhuma ja seejärel viidi Maardusse, politseijaoskonda. Kohtule esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul pani P.H toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on P.H näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määrata valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtu hinnangul võib P.H karistust kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist ja kahetsust. Kohtule tundus isiku kahetsus siiras: P.H avaldas, et on palju sellest asjast mõelnud ja astunud samme selleks, et oma olukorda parandada. Isik selgitas, et käib hetkel Wismari kliinikus narkoloogi ja psühholoogi juures ravil, saab ravimeid ja võitleb alkoholisõltuvusega. P.H selgitas, et sel ajal oli tal isiklikus elus palju pingeid: tema abikaasale tehti peaoperatsioon, mis oli eluohtlik. Oma pingeid maandas ta alkoholiga. Kohus ei nõustu P.H-ga selles, et talle süüksarvatava teo toimepanemise ajendiks oli isiklike, raskete asjaolude kokkusattumine. Tuleb nõustuda sellega, et abikaasa haigus ja operatsioon võivad isiku viia pingeseisundisse. Kohus, andmata hinnangut P.H 5 pingemaandamise viisile, so alkoholi tarvitamine, märgib üksnes, et äärmiselt taunitav on alkoholijoobes raskeveosõiduki juhtima asumine olukorras, kus isik saab aru, et tema alkoholi tarvitamisest tingitud seisund ei võimalda tal juhtimisega toime tulla (P.H ütlused selle kohta, et ta ei olnud võimeline sõidukit juhtima, sest tahtis magada). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem 3-l korral kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest. Märkimist väärib asjaolu, et 12.02.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel ja 20.09.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel on P.H karistatud
Isikut on eelnevalt joobes juhtimise eest mõlemal korral karistatud tingimisi vangistusega, viimasel korral asendati vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga. Mõlemal korral on P.H suhtes kohaldatud ka lühiajalist lisakaristust – sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Uue,
Kohtu hinnangul ei ole P.H-le eelnevalt
järgi mõistetud karistused täitnud oma põhieesmärki: mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et P.H tarvitas hommikul kanget alkoholi – viina – ja istus seejärel sõiduki rooli, teades et on joobeseisundis. Eraldi väärib esiletõstmist fakt, et P.H juhtis raskeveokit suure liiklustihedusega ja õnnetusterohkel Tallinn-Tartu maanteel, isikut tabama ajendasid kaasliiklejate vihjed veoauto ebakindla sõidustiili kohta. Kohtu arvates oli P.H juhitud veoki näol tegemist suurema ohu allikaga – õnnetusse sattumise korral oleksid tagajärjed kaasliiklejatele võinud olla traagilise iseloomuga. Kohtu hinnangul on P.H-le antud võimalused tingimusliku vabaduskaotuse näol end ammendanud ja isikut tuleb karistada raskeima võimaliku karistusega – reaalse vangistusega. Rahaline karistus ei ole mõeldav olukorras, kus isikule on sarnase teo eest eelnevalt mõistetud vabaduskaotuslikud karistused; samuti selgitas P.H istungil, et on käesoleval hetkel töötu. Prokuröri poolt kohtuvaidluses esitatud ja eelnevalt Kriminaalhooldusosakonnast kontrollitud andmete alusel jäi P.H eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 98 tundi. P.H-le ei ole ette heidetav ÜKT tundide tegematajätmine (nagu isik peale otsuse resolutiivosa kuulutamist ekslikult arvas) vaid uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kohtu arvates tuleb P.H mõjutada lühiajalise šokivangistusega. Kohtule teadaolevalt on vanglas tagatud kõik võimalused selleks, et isik saaks edasi minna oma alkoholisõltuvusest vabanemise raviga. Eeltoodut arvesse võttes tuleb P.H tunnistada süüdi
Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb P.H-le mõistetud karistusest KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3. P.H-le määratavast karistusest – 5 kuu ja 10 päeva pikkusest vangistusest – tuleb maha arvata aeg – 2 päeva - mil P.H oli kahtlustatavana kinni peetud. P.H-le käesoleva otsuse alusel mõistetavat ja ärakandmisele kuuluvat 5 kuu ja 8 päeva pikkust vangistust tuleb suurendada 20.09.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. P.H on eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 98 tundi, mis vastab 49 päeva pikkusele vangistusele.
lg 2 järgi tuleb P.H-le seega mõista liitkaristus – 6 kuu ja 27 päeva pikkune reaalne vangistus. 6
lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetule mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. P.H-le on väljastatud kehtiv juhiluba. Kohus asub seisukohale, et P.H on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mida ta suutis inkrimineeritud süüteo toimepanemisega ilmekalt tõestada. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Arvestades seda, et P.H on eelnevalt kahel korral mõjutatud lühiajalise lisakaristusega ja karistus ei ole kohast toimet avaldanud, tuleb isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldada pikemaks ajaks – 1 aastaks ja 6 kuuks. Kohtu hinnangul on keskmises määras kohaldatud lisakaristus P.H eelnevaid karistusi ja isiku süü suurust arvesse võttes kohane. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. P.H-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 172,80 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Koopiate tegemise kulu on 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.H-lt tuleb välja mõista sundraha 435 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 43,50 EUR; P.H-lt tuleb välja mõista menetluskulu (riigi õigusabi tasu ja koopiakulu) 173,25 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 17,32 EUR. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.