) § 224 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Menetlusalune isik Z.I tunnistati maakohtu otsusega süüdi selles, et tema juhtis 20.06.2012 kella 08.44 ajal Põlva maakonnas Kõlleste vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 216-l kilomeetril mootorsõidukit (XXXX) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,32 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks loetud 0,27 mg/l. Mõõtmine on toimunud alkomeetriga Alcotest Dräger MK IV ARAF-0015. Sellega rikkus Z.I
§-de 69 lg 5 ja 33 lg 11 p 2 sätteid. Toimepandu on kvalifitseeritud
lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Z.I on 20.06.2012 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et olles eelmise päeva õhtul tarvitanud alkoholi, asus ta 20.06.2012 hommikul juhtima tööandjale E A OÜ-le kuuluvat traktorit, kuna kartis tööst ilma jääda. Liikluspolitseinik K.V. otsusega on Z.I
lg 2 p 2 alusel kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus on ilmnenud alkoholilõhn sõidukis ja juhi suust, mis annab aluse arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 20.06.2012 on tõendatud, et Z.I poolt väljahingatavas õhus oli 20.06.2012 kella 08.44 ajal indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr A111166 näidu kohaselt alkoholi 0,36 mg/l, muu joobeseisundile viitava tunnusena on märgitud viimase 24-tunni sündmuste mittemäletamine. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 EST MK IV ARAF-0015 on mõõdetud alkoholisisaldus 0,32 mg/l, arvestades mõõtemääramatust 0,05 on lõplikuks tulemiks 0,27 mg/l. Vastavalt
lg 11 p 2 on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tulenevalt
lg 1 on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses muuhulgas alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht osundatud paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt muuhulgas juhul, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Maakohus leidis, et Z.I on süüdi
mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades. Z.I süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestati, et Z.I karistust kergendavaks asjaoluks võib pidada tema poolt kohtumenetluses avaldatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut ei ole varem ei väärtegude toimepanemise eest ega ka kriminaalkorras karistatud.
lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui arestiga. Kuna Z.I ei ole varem süütegusid toime pannud, ei pea kohus põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leidis, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi. Trahvi võib tulenevalt KarS § 47 lg-st 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Z.I-le kohaldatava rahatrahvi suuruse määramisel võttis kohus arvesse, et isikut ei ole varem karistatud ning ta on avaldanud kahetsust toimepandu 2 suhtes.
lg 2 sätestab alkoholisisalduse piirid mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus – 0,25-0,74 mg/l. Z.I puhul oli see alumise piiri lähedane (0,27 mg/l), seega tema süü ei ole suur. Z.I töötab OÜ-s E A traktoristina ja saab tema enda sõnul miinimumpalka. Eeltoodud asjaoludel ning arvesse võttes, et kohaldatav karistus ei pruugi avaldada soovitud mõju, kui osutub isikule ülejõukäivaks, määrab kohus Z.I-le rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Kohtu hinnangul ei tingi ka õiguskorra kaitsmise huvid antud juhul rangema karistuse määramist, sest antud eesmärki silmas pidades on oluline pigem karistuse vältimatus. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja, kes palub maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ja mõista Z.I-le uus raskem karistus. Järgnevalt on kokkuvõtlikult toodud apellatsioonis esitatud väited. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja väitis, et alkoholi tarvitas eelmisel õhtul. Menetlusalune isik asus töökohustuste täitmisel traktorirooli, kuigi sai oma sõnade kohaselt aru, et tervis ei ole kõige parem. Arvestades eeltoodut leiab kohtuväline menetleja, et olukorras, kus menetlusalune isik juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema poolt väljahingatava õhus on alkoholipiirmäär mitte väiksem kui 0,27 mg/1, ei saa lugeda tema süüd väikseks või vähetähtsaks. Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile andvale signaalile, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, siis on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes juhtimise rangest karistamisest (RKKKo nr 3-1-1-26-03). Karistusliigi ja -raamid on kindlaks määranud juba seadusandja, kes on sellega ühtlasi andnud kohtule ette mitte lihtsalt kohaldamisele tuleva karistuse piirid, vaid määranud ka tüüpilisele ebaõigusele vastava teo süü suuruse.
lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle poolt väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 - 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle poolt väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,27 - 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega on seaduseandja juba määranud, et mida suurem on menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas õhus oleva alkoholi kogus, seda suurem on ka kohaldatava karistuse sanktsioon. Eelnevast lähtudes leiab kohtuväline menetleja, et olukorras, kus menetlusalune isik paneb toime liiklusseadus § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, peaks temale mõistetud karistus olema mitte alla liiklusseadus § 224 lg 1 järgi määratava teo maksimumkaristuse ehk rahalise karistuse puhul mitte alla 100 trahviühiku. Vastuväited apellatsioonile Menetlusalune isik Z.I kinnitab, et on eksimusest aru saanud ja teinud sellest vastavad järeldused ning talle määratud trahvi tasunud. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
Järelikult on põhjendatud talle ka karistuse mõistmine vastavas sättes ettenähtud sanktsiooni alammääras. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud seisukohaga, et
lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest tuleb mõista karistus mitte alla
Ringkonnakohus rõhutab, et
lg-s 2 ei ole seadusandja sätestanud karistusena mõistetud rahatrahvi alammäärana lõikes 1 sätestatud karistust. Seega on seadusandja jätnud kohtule kaalutlusõiguse otsustada, millises ulatuses rahatrahvi kuni 300 trahviühikut § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest mõista, sh jättes kohtule võimaluse mõista ka rahatrahvi alla lõikes 1 sätestatud ülemmäära, s.o alla 100 trahviühiku. 6. KarS § 56 lg 1 kehtestab süüpõhimõtte kui karistuse kohaldamise aluse, mis tähendab, et süütegude toimepanemise eest karistamisel tuleb arvestada isiku süüd. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla objektiivsed (tegu, tagajärg), aga ka subjektiivsed (motiiv, eesmärk). Z.I puhul loeb ringkonnakohus süü suurust mõjutavateks asjaoludeks tema alkoholijoobe suurust, mis on
lg-s 2 sätestatud alammäära lähedane, samuti asjaolu, et Z.I oli tarvitanud alkoholi eelmisel õhtul ning kasutas mootorsõidukit seoses tööülesannete täitmisega. Samuti iseloomustab Z.I süü suurust kergendava asjaoluna toimepandu kahetsemine. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus 4 maakohtuga, et Z.I süü ei ole nimetatud väärteo toimepanemisel nii suur, et nõuaks väga ranget karistust. 7. Arvestades võimalusi Z.I mõjutada edaspidistest süütegudest hoiduma, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt Z.I-le mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, on piisav karistus mõjutamaks teda edaspidi seadusekuulekalt elama. Z.I juhtis mootorsõidukit olekus, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,27 milligrammi, mis on
Z.I teenib tema enda ütluste kohaselt miinimumpalka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistes isikule karistuseks talle ülejõukäiva rahatrahvi, ei pruugi see isikule soovitud mõju avaldada ning leiab, et Z.I-le mõistetud rahatrahv 100 eurot on piisav, et täita karistuse eesmärgid – motiveerida isikut edaspidistest õigusrikkumistest hoiduma.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.