Obsah (6)

§ 120§ 121§ 64§ 68§ 69§ 75

1-12-6823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. septembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6823 (12230101061) Kohtunik Kül

§ 120

ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav I.G- isikukood xxx; elukoht: xxx; Eesti kodanik; keskharidusega; töötab ehitajana OÜ-s L ; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 22.-23.01.2012) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.G

§ 120

järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust ning

§ 121

järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (22.-23.01.2012) ja kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse vangistus 3 kuud ja 28 päeva (118 päeva) üldkasuliku tööga 236 tundi, mille tegemiseks määrab kohus tähtajaks 1 aasta.

§ 69

lg 4 alusel on I.G üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel on ta kohustatud täitma kohustust osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammides. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. Välja mõista I.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-6823 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõend – CD-plaat kõnesalvestusega jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS I.G süüdistatakse selles, et tema 22.01.2012 kella 04.30 paiku Tallinnas aadressil Xxx, haaras käega MJ kaelast (kõri piirkonnast) kinni selliselt, et MJ tundis valu ja tema kaelale tekkis kehavigastusena punetus ja marrastused. Seega on I.G kehaliselt väärkohelnud teist isikut ning põhjustanud sellega valu ja kehavigastusi, mis on

§ 121kirjeldatud kuritegu.

2 Samuti tema, 22.01.2012 kella 04.30 ja 05.30 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX ähvardas vähemasti kehavigastuste tekitamisega LR. Nimelt täpsemalt, olles alkoholijoobes ja agressiivne ning olles just põhjustanud valu ja kehavigastusi MJ, ähvardas I.G anda peksa L. R ning imiteeris tema ees löögi liigutusi. Samuti võttis I.G kätte käärid ning suunates kääride terava osa L. R poole, nõudis, et viimane tunnistaks, et ta kardab I.G . Mittetunnistamise korral ähvardas I.G L. R kääridega lüüa. L. R pidas ähvardust reaalseks, sest I.G on vägivaldne inimene, kes on varem ka L. R väärkohtlemise eest karistada saanud ja oli agressiivne ning alkoholijoobes, seega eriti ettearvamatu käitumisega. Samuti oli ta just hetk tagasi põhjustanud kägistamisega valu ja kehavigastusi M. J . Samuti tema, 22.01.2012 kella 04.30 ja 05.30 vahelisel ajal Tallinnas aadressil XXX ähvardas vähemasti kehavigastuste tekitamisega MJ. Nimelt täpsemalt, olles alkoholijoobes ja agressiivne ning olles just põhjustanud valu ja kehavigastusi M. J , ähvardas I.G anda talle ka peksa. MJ pidas I.G sellist eneseväljendust kui ähvardust vähemasti kehavigastuste tekitamisele. MJ pidas ähvardust reaalseks, sest I.G on temale teadaolevalt vägivaldne inimene, oli agressiivne ning alkoholijoobes, seega eriti ettearvamatu käitumisega ning oli just hetk tagasi põhjustanud kägistamisega valu ja kehavigastusi M. J . Seega on I.G ähvardanud teist isikut tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust arvata ähvarduse täideviimist, mis on

§ 120kirjeldatud kuritegu.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus I.G süüditunnistamist

§ 120

ja § 121 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning tema karistamist vastavalt 2-kuulise vangistusega ning 4-kuulise vangistusega ning

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, tema karistamist 4-kuulise vangistusega, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva.

§ 69

alusel asendada 3 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 236 tundi ning üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks on I.G kohustus täita

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 8 alusel on ta kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammides.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil I.G tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning I.G tuleb süüdi tunnistada

§ 120ja § 121 järgi.

Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev 3 sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades I.G varalist seisundit annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. viie kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4