4-12-5037/2

4-12-5037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-5037 (2316,12,010148) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik D.F; ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
3. D.F süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 14.01.
5. Kui mõistetud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.11.
6. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.09.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1329503 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 18.09.2012 kell 09.00 peeti Erika 5a juures Tallinnas suunaga Kopli tänava poole kinni sõiduk Nissan Primera registreerimismärgiga xxx, mida juhtis D.F, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa ET486488 kehtivuse lõppemisega alates 05.08.2010 ja juht oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kutse oli saadetud tema elukoha aadressil ning kutse võttis vastu samal aadressil elav täiskasvanud isik. Kohus ei teinud menetlusalusele isikule kohtuistungist osavõttu kohustuslikuks, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd menetlusalusele isikule on kohtuistungi aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud. Kohtuväline menetleja leidis, et eelnevad rahalised mõjutusvahendid ei ole oma mõju avaldanud ja varem on menetlusalusele isikule samalaadse väärteo toimepanemise eest pikemaajaline arest mõistetud. Seetõttu tuleks mõista arest ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, mis tuleks ära kanda hiljemalt 14.01.
7. Kohus, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, 20.08.2012 ja 18.09.2012 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati menetlusaluse isiku juhtitud sõiduk kinni 18.09.2012 ning tuvastati, et menetlusalusel isikul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimisõigus oli peatunud seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega enam kui kaks aastat tagasi ning teda oli enne sõiduki juhtimist juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu seoses juhiloa aegumisega. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetletavas väärteoasjas juhtis menetlusalune isik 18.09.2012 sõidukit ja pärast peatumist kõrvaldati uue otsusega sõiduki juhtimiselt. Väärteotoimikutest nähtuvalt puudub menetlusalusel isikul kehtiv juhiluba. Seega pani menetlusalune isik 18.09.2012 sõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keelu rikkumised ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja millised on jäetud tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste ja liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis ei saanud menetlusalusele isikule olla ka üllatuseks, et temale inkrimineeritavate väärtegude toimepanemise eest võidakse taas kohaldada aresti. Seejuures oli ta teadlik ka sellest, et teda on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba arestiga karistatud. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetlusalune isik jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti, kuivõrd ei rahatrahvid ega arest ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud ning menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime ühe kuu jooksul pärast eelmise samalaadse väärteo toimepanemiselt kinnipidamist, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule ei saa mõista aresti lühiajalisena ning arest tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Märt Toming kohtunik 2