4-12-4958/5

Väärteoasi nr 4-12-4958 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 oktoober 2012 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Eeva Levina Sekretär , tõlk Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees Väärteoasi 4-12- 4958 Menetlusalune isik M.A, ik xxx, XXX Kohtuväline menetleja Heiki LINDUS Jõhvi politseijaoskonna korrakaitsebüroo Resolutsioon Tunnistada M.A süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mõista 12 ( kaksteist ) päeva aresti . ning karistuseks LS § 227 lg 5 p 2 võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 ( neljaks) kuuks . Lisakaristuse kandmise algus kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. LS § 127 alusel on juhtimisõiguseset ilmajäetud isik kohustatud 5 ( viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile ( ARK-ile) Mõistetud arest kuulub ära kandmisele Ida Prefektuuri Arestimaja Jõhvi kambris. Aresti kandmise algust arvata 07 oktoobrist 2012 kella 11.52-st Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates 08 oktoobrist . Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus kättesaadav, 30 oktoobril 2012 . Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Asjaolud xxx koostatud väärteoprotokoll nr 201210071216214688 selle kohta, et M.A, ik xxx , kes sõitis sõiduautoga xxx suunaga Vasknarva poole, juhtis mootorsõidukit kiirusega 155 km/h +/- 7 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Seega M.A ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h. Vastavalt väärteoprotokollile M.A rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning antud tegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. Antud protokollile oli lisatud Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ning tunnistaja Jevgeni Malahhovi ülekuulamise protokoll. Menetlusalune isik M.A oli keeldunud ütluste andmisest. M.A peeti 07.10.2012 kell 11.52 kinni ning toimetati 08 oktoobril maakohtusse. Kohtualluvusse saatmise määruse kohaselt oli kohtusse saatmise aluseks asjaolu, et M.A on olulisel määral ületanud sõidukiirust. Oma tegevusega on ta seadnud ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu. Teda on varemalt karistatud erinevate õigusrikkumiste eest rahatrahvide ja juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Seega kohtuväline menetleja ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks määrata selliste õigusrikkumiste eest üksnes rahalist karistust. Menetlusalusel isikul on 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Teda on ka varasemalt karistatud samalaadse õigusrikkumise eest, väärteootsus jõustus 16.05.2012 Kohtus tuvastatud asjaolud. M.A tunnistas end süüdi kiiruse ületamises ning selgitas, et ta tuli apteegist. Lubas, et enam nii ei tee, tal on lihtsalt selline auto, mis kiirendab ruttu. M.A süü kiiruse ületamises on tõendmist leidnud ka Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ( lk 6), mille kohaselt kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X NR DP9663 ANTENN KC031279. Mõõtmist teostas liikluspolitseinik Andri Karp 07.10.2012 kell 11.52 ning mõõdeti sõiduauto HONDA PRELUDE 695 TJK kiirust. Tegemist oli valge ajaga, asulavälise teega, hea nähtavusega, kuiva kattega teega, millel oli 2 sõidurada ja oli kahesuunaline tee. Patrullauto liikus 1 sõidurajal, selle sõidukiirus oli 167 km/h. Mõõdetav auto liikus 1 sõidurajal pärisuunaliselt, liikus üksinda ning kiirendas intensiivselt . kiirust mõõdeti ca 10-20 sekundi jooksul. Radarimõõturi helisignaal oli ühtlane ning seadme lugem oli 155 km /h. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Juhile näidati tablool lukustatud näitu. Juht keeldus avaldustest ja allkirjast. Antud protokollile on alla kirjutanud nii tunnistaja Jevgeni Malahhov kui protokollija A.Karp. Kohus on seisukohal, et antud protokoll on koostatud nõuetekohaselt ning kuulub tõendina arvestamisele. Ka kohtule esitatud väärteoprotokoll on koostatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollis on märge, et õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule ette loetud, allkirjast M.A on keeldunud. Keeldumine on kinnitatud protokolli koostaja A.Karpi poolt allkirjaga. Vastavalt antud väärteoprotokollile kaitsja osalemist kohtumenetluses M.A ei ole soovinud, kuid asja arutamisest kohtus soovib osa võtta. Seega ei ole toimunud ka tema kaitseõiguste rikkumist. Ülaltoodu alusel on kinnitust leidnud asjaolu, et xxx –xxx kilomeetril kelle 11.52 ajal kiirusega 155 km /h, millega ületas lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 58 km/h. Karistuse mõistmine . M.A on käesoleval ajal 6 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 kehtivat väärteokaristust. Viimane kriminaalkaristus on määratud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt 09.11.2010 KarS § 424 alusel, millega talle määrati karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust katseajaga kuni 08.05.2012 ning liskaristusena võeti ära sõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Viimane väärteokaristus on M.A-le määratud 26.04.2012 ( jõustus 16.05.2012 )millega talle määrati LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv 380 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 3 kuuks. Juhtimisõigus taastus 14.08.2012 M.A on väärteokorras karistatud veel kahel korral liikluseeskirjade rikkumise eest , mille eest on tal ka 15.10.2010 lisaks rahatrahvile võetud ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks . Seega ülaltoodu alusel ei ole korduvad karistused liiklusnõuete rikkumiste eest avaldanud talle sellist mõju, mis paneks teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Ei ole mõjunud ka varasemalt juhtimisõigusest ilmajätmised . Kohus on seisukohal, et sel korral tuleb M.A karistatada arestiga, samuti tuleb järjekordselt teda ilma jätta ka mootorsõiduki juhtimisõigusest. M.A töökohta ei oma, seega ei aresti mõistmine ega juhtimisõiguse äravõtmine ei kajastu negatiivselt tema majanduslikus elus. Vastavalt toimiku lk 4 asuvale isiku kinnipidamise protokollile peeti M.A kinni 07.10.2012 kell 11.52 ning sellest ajast arvates tuleb ka arvestada tema aresti kandmise algust. Arestipäevade arvu mõistmisel arvestab kohus, et varem ei ole talle väärteo eest aresti mõistetud , seega on see esimene kord aresti määrata. Maksimumina võib määrata aresti 30 ööpäeva, keskmine on 15 ööpäeva, arvestades ühe kergendava asjaoluga- kahetsus ja süü tunnistamine, mõistab kohus aresti alla keskmist määra, see on 12 ööpäeva. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Eeva Levina