1-12-8709/11

(11240103522)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi V.K süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav V.K Elukoht Xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood xxx, kodakondsuseta,

1. klassi haridus, emakeel – vene keel, töötu. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 17.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 257 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. VMK Kohtla-Järve kohtumaja 02.11.2010.a kohtumäärusega vabastati karistutuse kandmisest tingimisi enne tähtajaga katseajaga 1 aasta KarS § 76 alusel, ärakandamata osa 8 kuud 27 päeva; 24.09.2012 Narva kohtumaja määrusega pöörati karistus täitmisele, karistuse kandmise tähtaja algus on 12.09.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 18.07.2011.a kuni 18.07.2012.a. Kannab karistust 24.09.2012.a kohtumääruse alusel. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON 1 1-12-8709 Tunnistada V.K süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada V.K vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2011.a kuni 18.07.2011.a, s.o. 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.10.2009.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 8 (kaheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ning mõista V.K-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 12.09.2012.a. Valida V.K-le tõkendit – vahistamine. Mõista V.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt 17.10.2012.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti. KrMS § 180 lg alusel määrata V.K-le menetluskulude summas 550.57 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 45.88 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „V.K, kriminaalasja number 1-12-8709, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 09.11.2012.a I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS V.K süüdistatakse selles, et tema 16.07.2011.a kell 16.00 paiku Ida-Virumaal Narva linnas aiandusühistu Suur Primorski Pingviini tänava 34 maja juures, alkoholijoobes olles, juhtis mootorsõidukit Dacia Logan, registrinumbriga 115 AYL. Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria 2 1-12-8709 nr ARAF-0012 tuvastati, et V.K väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l +/0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,89 mg/l, seega pani ta toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on ettenähtud KarS § 424 järgi. II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Tunnistaja Xxxülekuulamise protokoll (lk 1-4) Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 14) Kahtlustatava V.K kinnipidamisprotokoll (lk 15-18) Kahtlustatava V.K ülekuulamisprotokoll (lk 19-22) Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et V.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Antud kuriteo toimepanemine V.K poolt on tõendatud: Tunnistaja Xxxütlustega (lk 1-4), millest nähtub, et 16.07.2011.a. kella 16.00 paiku ta saabus politseipatrulli koosseisus liiklusõnnetuse väljakutsele, mis toimus Ida-Virumaal Narva linnas aiandusühistu Suur Primorski Pingviini tänava 34 maja juures. Kohapeal selgus, et V.K, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Dacia Logan, registrinumbriga 115 AYL ning pani toime liiklusõnnetuse. Indikaatorivahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 14), millest nähtub, et tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0012 tuvastati, et V.K väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,89 mg/l. Kahtlustatava V.K enda ütlustega (lk 19-22), mille kohaselt ta tunnistas ennast selles kuriteos süüdi ning seletas, et 16.07.2011 viibis ta Narvas, kus tarvitas alkoholi. Tal oli vaja sõita suvillasse. Ta võttis auto Dacia Logan, mis kuulub tema elukaaslasele Arina Lipatovale ja sõitis suvilasse. Auto juhtimiseks tal luba ei ole. Olles aiandusühistu territooriumile jõudnud, põhjustas ta liiklusõnnetuse, riivas teist autot. Kohale saabus politsei, kes tegi temale alkotesti, mis andis positiivse tulemuse. Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 3 1-12-8709 Kuna V.K tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 0.89 mg/l kohta ületab Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on V.K alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis V.K otsese tahtlusega – ta oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.K on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue tahtliku kuriteo. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.K karistamine rahalise karistusega ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. V.K pani antud kuriteo toime katseaja jooksul, olles vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning seisukohale, et V.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava V.K karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Süüdistataval on olemas alaline elukoht ning pere. Tal on ülalpidamisel väike laps ning tema elukaaslane on lapseootel. Sellega arvestades, võib V.K vangistus olla alla KarS §424 ettenähtud vangistuse keskmist määra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka V.K poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 16.07.2011.a kuni 18.07.2011.a, s.o. 3 (kolm) päeva. 4 1-12-8709 Kuna Narva kohtumaja 24.09.2012 määrusega pöörati 17.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt määratud ning kandmata jäänud vangistus (8 kuud 27 päeva) täitmisele, siis tuleb moodustada liitkaristus. Arvestades seda, et V.K pani uue kuriteo toime pärast 17.11.2009 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ning mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
2. /allkirjastatud/digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5