4-12-6035/4

Väärteoasi nr.4-12-6035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 10.12.2012.a. Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 01.11.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,015756 T.L-i karistamises liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) T.L, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus (Rahumäe tee 6, 11316 Tallinn) Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 01.11.2012.a. T.L-i suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,12,015756 lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmise - osas. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu T.L karistati kohtuvälise menetleja 01.11.2012.a. otsusega liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks selle eest, et tema 11.10.2012.a. kell 21:37 Harju maakonnas Rae vallas Tallinna Ringtee

1. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 115+-4 km/h, lubatud 90 km/h, ületas vähemalt 21 km/h. Oma tegevusega rikkus T.L otsuse kohaselt LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Taotlus Kaebuses taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmise) osas. Kaebuse esitaja leidis, et talle määratud lisakaristus ei vasta proportsionaalselt rikkumise raskusele, kuna määratud karistuse näol on tegemist liitkaristusega, mille ühe sanktsioonina on märgitud juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Selgitab, et ei ela oma perega asulas, vaid 4 km sellest. Kuna tema abikaasa on klienditeenindaja ja tema tööpäev algab kell 8:00 Tallinnas, on lapse lastaeda viimine jäänud kaebuse esitaja kohustuseks. Suure tee ääres lapsega varahommikune jalutamine ei ole just kõige turvalisem pimedal ja talvisel ajal. On ka oma igapäevaseid töökohustusi täites suuresti sõltuv juhilubade olemasolust. Tema töökohustuseks on turvaseadmete paigaldushooldus ning nende rikete kõrvaldamine. Juhtimisõiguse äravõtmine seab ohtu töökoha säilimise ja seeläbi pere igapäevase toimetulemise. Siiralt kahetseb tehtut ja lubab, et see jääb tema viimaseks rikkumiseks. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitaja pani väärteo toime kavatsetult, seades endale eesmärgiks lubatud suurimat sõidukiirust ületades jõuda kiiremini koju pere juurde, võttes lubatud sõidukiirust ületades teadlikult riski, teatavasti on risk aga võimalik oht. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kaebaja karistusregistri väljatrükilt nähtub, et teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest varasemalt karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnevad karistused kustunud, seega oli kaebajal juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja peab kaebajale määratud karistust üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades põhjendatuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmise huvidele ka menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus kuulub rahuldamisele ning põhjendatud on tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas. T.L ei vaidlusta kiiruse ületamist. Kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli kantud ütluste kohaselt oli tal soov koju naise ja lapse juurde jõuda, kuna oli õhtune aeg ja teel liiklus väiksem, sõitis lubatust kiiremini. Lisaks süü omaksvõtule tõendavad aset leidnud rikkumist liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ning tunnistaja Toomas Korenevi ütlused. Nimetatud protokolli kohaselt oli Harju maakonnas Rae vallas Tallinna Ringtee 7.kilomeetril suunaga Jüri poole lubatud suurim kiirus 90 km/h, sõiduk Citroen Berlingo 2 reg.märgiga xxx, mida juhtis T.L, sõitis aga kiirusega 115+-4 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker MDR AS
2. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr. TTRSS12/00054 tõendab, et mõõteseade oli taadeldud 07.03.2012.a, seadet oli testitud 11.10.2012.a. kell 15:00 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki Citroen Berlingo reg.märgiga xxx kiiruse näit õige ning T.L ületas sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Tunnistaja Toomas Korenevi ütlused kinnitavad kiiruse ületamist T.L-i poolt 11.10.2012.a kell 21:37 Harju maakonnas Rae vallas Tallinna Ringtee 7.kilomeetril suunaga Jüri poole. Seega on väärteo toimepanemine T.L-i poolt tuvastatud ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele. Samuti on T.L-i käitumises nõutav subjektiivne koosseis. Lähtudes T.L-i poolt kohtuvälises menetluses antud selgitustest, mille kohaselt ületas kiirust eesmärgiga rutem koju jõuda, nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et T.L-i teos on realiseeritud süüteokoosseis, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi ning kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. LS § 227 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. T.L karistati rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses ehk summas 240 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kaheks kuuks, seega on kohtuväline menetleja karistanud T.L põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas aga sanktsiooni keskmises määras, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist ning selline tegu on igati taunitav, kuid tulenevalt KarS §-st 56 lg 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel nii T.L-i süü suurust kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel ning peab põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega kohaldati isiku suhtes lisakaristust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab ka kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga T.L-i puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul on T.L-i kahetsus siiras, kuna ta ei ole oma tegu üheski menetlusstaadiumis varjata püüdnud, on andnud objektiivseid ütlusi ning ei ole otsinud oma käitumisele ebausutavaid õigustusi. Raskendavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad. Kohus on seisukohal, et T.L on enda õigusvastast tegevust põhjalikult analüüsinud, saanud aru oma teo keelatusest ja õigusvastase teoga kaasneda võivatest tagajärgedest. Kohtu hinnangul ei ole T.L antud juhul isikuks, kelle suhtes tuleks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades kohaldada ilmtingimata lisakaristust. T.L omab küll Karistusregistri andmetel kahte kehtivat väärteokaristust, kuid ainuüksi eelnevatele rikkumistele tuginemist lisakaristuse kohaldamisel ei pea kohus põhjendatuks, hinnata tuleb ka tema püüdlusi käituda edaspidi õiguskuulekalt ja ennast ja teisi liikluses 3 osalevaid isikuid väärtustavalt, samuti juhtimisõiguse äravõtmise proportsionaalsust lähtudes teo tehioludest. Tähelepanuta ei saa jätta, et T.L ületas LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruse vahemikku (21-40 km/h) miinimumi lähedal (21 km/h) ning seda hilisel ajal, mil liiklus ei ole teatavasti niivõrd intensiivne kui tipptunnil, mil igasugune normist mittekinnipidamine võib lõppeda liiklusohtliku olukorraga. Kohus rõhutab, et loomulikult vajab igasugune rikkumine kohest reageerimist ning ka isiku karistamist seaduses ettenähtud rangusega, kuid üldjuhul on mõistlik eeldada, et ka süüdlase poolt põhikaristuse kandmise läbi on võimalik heastada tema poolt kahjustatud õiguskord ning selline karistusliik ilma lisakaristuseta mõjub liikluses osalejale distsiplineerivalt ning välistab edasised õigusrikkumised. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud teo ohtlikkust arvestades isikule juba põhikaristuse – rahatrahvi – üle sanktsiooni keskmise määra ning kohus leiab, et T.L-i näol on tegemist isikuga, kelle puhul täidab ka põhikaristus oma eesmärki – mõjutab isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti on T.L kohtule põhjendanud, et tema igapäevaelus on juhtimisõiguse olemasolu vajalik, seda nii peresiseste kohustuste kui tööst tingitud ülesannete täitmisel. Kuigi juhtimisõiguse vajalikkus eelviidatud kohustuste täitmiseks ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks, peaks lisakaristuse määramine olema siiski proportsionaalne ning aset leidnud rikkumise ulatust ja isikut arvestav. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval ajal alused väita, et T.L mootorsõiduki juhina oleks liikluses niivõrd ohtlik ning teisi ja ennast ohustav, et tema liiklusest kõrvaldamine oleks hädavajalik ja ainuvõimalik lahendus mõjutamaks teda seeläbi õiguskuulekale käitumisele. Kohus annab T.L-ile võimaluse näidata, et lisakaristuse tühistamine on õigustatud, st antud rikkumine jääb viimaseks ning tema edasine käitumine on õiguskuulekas ja vastavuses liikluskorras kehtestatud normidega, samuti kaasliiklejaid arvestav ja austav. Kuna kohus pidas põhjendatuks tühistada T.L-ile kohaldatud lisakaristuse, puuduvad aset leidnud rikkumise ühiskonnaohtlikkust ja põhikaristuse suurust arvestades alused ka rahatrahvi vähendamiseks. T.L-ile määratud põhikaristus vastab nii teo tehioludele kui ka isiku süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p.
3. Kohtunik 4