Toimik nr 1-09-5876 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-5876 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.P, isikukood: xxx, kannab karistust xxx. Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt N.P-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 42,72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 35,60 eurot, ning käibemaks 7,12 eurot). Välja mõista N.P-lt kriminaalmenetluse kulud: 42,72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. N.P tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 31.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud. Karistuse kandmise algus 27.01.2011 ja lõpp 27.07.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 27.10.
- Kinnipidamisasutusest N.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx (omab sissekirjutust). Kinnipeetav on lõpetanud 8 klassi, omab puusepa ja treiali eriala. Enne vangistust töötas lepingi alusel xxx ehitustöölisena. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Isikul on K-raha andmetel rahalisi nõudeid 689,74 eurot. Vabaduses on täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Isik väidab, et alkoholi tarbinuna ei suuda ennast kontrollida. Isik on olnud kriminaalhooldusel, rikkunud kontrollnõudeid, pani toime uue kuriteo. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on viimase TEV-iga. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht ema ja ema elukaaslase juures aadressil xxx. Vabanemise korral kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Kinnipeetava pere on valmis toetama N.P materiaalselt kuni ta le iab endale tööd. N.P käitumist vabaduses võivad mõjutada korduv kriminaalkorras karistatus.Ta on endine kriminaalhooldusalune. Katseaeg kulges mitterahuldavalt: rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Ta ei täitnud katseaja kestel püstitatud eesmärke seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vanglas millegagi ei tegele, et ennast vabanemiseks ette valmistada. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Puudub kindlus, et kinnipeetav ei jätka vabanemise korral samalaadsete kuritegude sooritamist. Ei ole alust eeldada, et ta on teinud oma karistusest või kuritegudeni viinud asjaoludest adekvaatseid järeldusi ning tõesti suudab edaspidi oma käitumismustreid muuta. Vabanemisel puudub kindel töökoht. N.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult toetab kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et süüdimõistetu annab ausõna, et enam ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et N.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamuses süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on varavastased (muuhulgas röövimine), kuid on ka toime pannud valeütluste andmise ja joobeseisundis mootorsõiduki 2
(4)juhtimise. Isikut on varem neljal korral karistatud ka tingimusliku karistusega, neist ühel korral ennetähtaegsel vabastamisel, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (varguse) eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-7) on näha, et N.P on väärteokorras 6 korral karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures mõlemal korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus N.P puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtiv. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 17.07.2014 ja Vene Föderatsiooni pass kehtivusega kuni 17.05.2015. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema Mxxx Mxxx ja tema elukaaslane Rxxx Lxxx. Korteri omanik on Rxxx xxx Kinnipeetava sugulased on nõus, et N.P asub sinna peale vabanemist elama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leiab, et N.P ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades N.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas I astme varavastane kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles muuhulgas ka ennetähtaegsel vabastamisel (uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud 4 korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.P-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Samas alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.P temale Viru Maakohtu 03.05.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 05.01.
- kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
- novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.P määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.01.2012 №oremreferent Liivi Õun 4
(4)