Obsah (7)
§ 424§ 76§ 199§ 209§ 266§ 74§ 75Kriminaalasi nr 1-12-4677 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4677 (12260101740) Kohtunik Liivi
§ 424
järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav A.E Kaitsja Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Kurista saeveski, tööline, kriminaalkorras karistatud: 1) 14.05.2004 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 a 3 k 2 a katseajaga; 2) 03.12.2004 Jõgeva Maakohtu määrusega karistus täitmisele pööratud;
§ 76
alusel vabastati vanglast enne tähtaega 05.08.2005 ärakandmata osaga 6 k 1 päev katseajaga 1 aasta; Tartu MK Jõgeva kohtumaja 16.05.2006 määrusega pöörati täitmisele kandmata karistus 6 k 1 p vangistust (tl 20-24, 25-34), 3) 23.04.2007.a Tartu Maakohtu poolt
§ 199
lg 2 p 4,8 alusel vangistus 1 aasta; 4) 12.06.2007.a Tartu Maakohtu otsusega poolt
§ 209lg 2 p 1 alusel vangistus 1 aasta 1 kuu 23 päeva; 5) 09.02.2010.
a Tartu Maakohtu poolt
§ 266
lg 2 p 1, 3 ja § 215 lg 2 p 1, 2 alusel 10 vangistust, mis asendatud üldkasuliku tööga 600 tundi, töö tegemise aeg 1 aasta, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.E
§ 424
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.E 18 (kaheksateist) 1
(4)kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.E katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda A.E-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti; 1) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti vandeadvokaat Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades A.E tasuma igakuiselt hiljemalt 13-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a juunist vähemalt 22,93 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et A.E 03.05.2012 kella 01.30 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee 2. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, s o mopeedi LIFAN LF50QT-15 reg nr 826C, olles alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,77 mg/l kohta. Sellega pani A.E toime
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
§ 424
järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 74
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui A.E 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§ 75
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja 2
(4)elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.E Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis tulenevalt KrMS § 2565 lg 2 vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2012.a). Korra punkt 14 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 48 eurot ühe menetlustoimingu kohta. Punkt 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Punkt 19 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Korra punkt 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Kaitsja on käesolevas menetluses taotlenud kohtueelselt taotlenud välja mõista riigi õigusabi tasu summas 76,80 eurot. Kaitsja on toonud taotlustes välja määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud (t.l 36-37,44-45), mille eest tasu taotles: - Ülekuulamisel osalemine – 1 pooltund; - Kiirmenetluse protokoll – 1 pooltund; - Kriminaalasja materjalidega tutvumine -1 pooltund; - Kokkuleppemenetluse läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine – 1 pooltund; Menetlejad on kohtueelselt kaitsjale hüvitamisele kuuluvaks summa määranud vastavalt esitatud taotlustele, s.o 76,80 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tasu on põhjendatud ja valajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4) kohtueelses menetluses vaid 2 pooltunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kahtlustatavana ülekuulamine toimunud 14.05.2012.a kella 10.45-11.00 ja kiirmenetluse protokoll on koostatud vahetult ülekuulamise jätkuna kell 11.05 (t.l 34-35, 40-41). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ülekuulamise ja sellele vahetult järgnenud kiirmenetluse protokolli koostamise käsitlemine eraldi tasustamisele kuuluva menetlustoiminguna. Seda enam, et tegelikkuses on nende kahe peale kulunud vähem kui 1 pooltund. Seega on põhjendatud kaitsja tasu ülekuulamisel ja kiirmenetluse protokolli koostamise aja eest 1 pooltunni 3
(4)ulatuses. Edasi on taotlenud kaitsja tasu määramist materjalidega tutvumise, kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise eest – kokku 2 pooltundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kiirmenetluse protokoll vormistatud 11.05 ja kokkuleppe protokoll kell 11.40 (t.l 40-41, 42-43). Seega on tegelik aeg, mille jooksul kaitsjal oli võimalik materjalidega tutvuda, pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkulepe kokku maksimaalselt 35 minutit. Selle aja sisse jääb ka liikumine ühe menetleja juurest teise juurde. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul, s.o prokuratuuris, on põhjendatud tasu vaid 1 pooltunni eest. Eelnevale lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest, s.o 1 pooltund – kohtuistung toimus 14.05.2012.a kella 11.55-12.15. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavalt on õigustatud riigi õigusabi tasu sisse nõudmine kokku 3 pooltunni ulatuses, s.o tegelikult temale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest, s.o 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot. A.E taotles menetluskulude tasumise ajatamist, kuna korraga kogu menetluskulude tasumine ei oleks talle jõukohane. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ning tulenevalt KrMS § 180 lg 3 määrab sissenõutavad menetluskulud tasumisele võrdsetes osades ühe aasta jooksul. Kohtunik 4
(4)