järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav G.J Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: talunik, kriminaalkorras karistatud: 1) 16.10.2000. a Pärnu Maakohtus KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahv 3680 krooni, 2) 15.09.2003. a Pärnu Maakohtus
järgi rahaline karistus 300 päevamäära, so 15000 krooni, juhtimisõigus ära võetud 2 aastaks, 3) 12.01.2004. a Viljandi Maakohtus
järgi 2 kuud vangistust 1 a 6 k katseajaga tingimisi, juhtimisõigus ära võetud 1 aastaks, 4) 31.01.2006. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajas
järgi 5 kuud vangistust katseajaga 2 aastat tingimisi, juhtimisõigus ära võetud 18 kuuks, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.J
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui G.J 2 (kaks) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1 alusel võtta G.J-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümme) kuuks. Liiklusseaduse 127 tulenevalt on G.J kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sisse nõuda G.J-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti; 1) kaitsetasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti vandeadvokaat Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades G.J tasuma igakuiselt hiljemalt 13-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2012.a juunist vähemalt 22,93 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui G.J 2-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda 2
MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning sundraha. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, siis tulenevalt KrMS § 2565 lg 2 vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega (kehtiv redaktsioon alates 01.01.2012.a). Korra punkt 14 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte rohkem kui 48 eurot ühe menetlustoimingu kohta. Punkt 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta. Punkt 19 kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Korra punkt 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Kaitsja on käesolevas menetluses taotlenud kohtueelselt taotlenud välja mõista riigi õigusabi tasu summas 76,80 eurot. Kaitsja on toonud taotlustes välja määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud (t.l 31, 38), mille eest tasu taotles: - Ülekuulamisel osalemine – 1 pooltund; - Kiirmenetluse protokoll – 1 pooltund; - Kriminaalasja materjalidega tutvumine -1 pooltund; - Kokkuleppemenetluse läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine – 1 pooltund; Menetlejad on kohtueelselt kaitsjale hüvitamisele kuuluvaks summa määranud vastavalt esitatud taotlustele, s.o 76,80 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tasu on põhjendatud ja valajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4) kohtueelses menetluses vaid 2 pooltunni ulatuses. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kahtlustatavana ülekuulamine toimunud 14.05.2012.a kella 09.05-09.20 ja kiirmenetluse protokoll on koostatud vahetult ülekuulamise jätkuna kell 09.25 (t.l 29-30,34). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ülekuulamise ja sellele vahetult järgnenud kiirmenetluse protokolli koostamise käsitlemine eraldi tasustamisele kuuluva menetlustoiminguna. Seda enam, et tegelikkuses on nende kahe peale kulunud vähem kui 1 pooltund. Seega on 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.