← Eesti

4-12-1154/4

4-12-1154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1154 (2317,12,000877; 2317,12,002546) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.J, ik: xxx, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
  3. T.J süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
  4. Määratud ja ärakandmisele kuuluv arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 17.06.
  5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse aresti ärakandmisele toimetamisest.
  6. T.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.J, 4-12-1154, joobeekspertiis“.
  7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.04.
  8. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub 1 kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.02.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1303789 selles, et 23.01.2012 kella 16.04 ajal peeti Koskla 2 maja juures kinni T.J, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 28.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1303971 selles, et 27.02.2012 kella 14.40 ajal peeti Pihlaka 12 maja juures kinni T.J, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on väärtegude toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik on küsitud karistusega nõus, kohustusb ise ka aresti vabatahtlikult ära kandma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist, ilmus kohtuistungile. Varem on karistatud. Kohtuväline menetleja taotleb iga väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 5 päeva, kokku 10 päeva. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 17.06.
  9. Välja mõista menetluskulud 70 eurot. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust kohtuistungil, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.