KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-15463 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Natalja FIRSOVA Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks P.B sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 27.12.2010 ja lõpp 21.01.2013 Jätta P.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.08.2012 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav P.B P.B on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 otsusega KrK §100, §107 lg.1, §139 lg.2 p.1, §197 lg.1 ja §207 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 9 aastat alates 09.04.
- Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2004 otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 23.12.2003 otsus P.B süüditunnistamises KrK §107 lg.1 osas ja temale selle kuriteo eest mõistetud karistuse osas ja P.B mõisteti süüdistuses KrK §107 lg.1 järgi õigeks. Viru Maakohtu 02.03.2009 määrusega vabastati P.B karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.04.2011 koos KarS §75 lg.1 p.1 – 5 ja §75 lg.2 p.2, 3, 4, 7 sätestatud kohustuste täitmisega. Viru Vangla 1 28.02.2011 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning P.B-le mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat 25 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus oli 27.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vanglas viibib teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodustegurina on täheldatud alkoholi. Kinnipeetav keeldus töötamisest majandustöödel, temaga on toimunud jooksvalt vestlused inspektor-kontaktisikuga elustiili ja väärtushinnangute ning hoiakute teemadel. Kinnipeetava elamisluba Eestis on tunnistatud kehtetuks. Vangistuses toetab kinnipeetavat materiaalselt ema. Kinnipeetava vabanemisfond on täidetud, täitmata rahalised kohustused puuduvad. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub ema, abielu on lahutatud, tütrega saab kinnipeetav väidetavalt hästi läbi. Kinnipeetav on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mis annab alust arvata, et ta on ettearvamatu käitumisega ning võib teatud olukordades käituda agressiivselt, tülisid kipub lahendama vägivaldsel teel. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab ema, kelle sõnade kohaselt on omavahelised suhted head. Ema sõnade kohaselt ei ole kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Vabanemise korral on kinnipeetaval vabanemise korral võimalik asuda elama emale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse. Kinnipeetava ema on pensionär pensioni suurusega xxx eurot ja ta on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx autojuhina. Kinnipeetav oli kriminaalhooldusele määratud kahel korral: 2001 – 2003 katseaeg ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime uue isikuvastase kuriteo; 2009 – 2011 katseaeg ebaõnnestus, kuna ta rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustusi ja karistus pöörati täitmisele. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabanedes teenima elatist läbi tööhõive ja elama seadusekuulekat ning sõltuvusainete vaba elu. Maakohtu istung Kinnipeetav P.B taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et teab oma probleemidest alkoholi ja agressiivsusega ning võitleb nendega. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud ja leidis, et vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 2 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav oli mõistetud süüdi 2003 ja vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega
- Sama kohtumäärusega pandud katseaega kinnipeetav ei läbinud ja ärakandmata karistus pöörati taas täitmisele. Ka käesoleval juhul kaasneb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega katseaeg. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab selle läbida nõuetekohaselt. Lisaks sellele ei pea maakohus õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetavat ühe sama karistuse kandmisest teistkordselt. Kinnipeetaval on käesoleval ajal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Alalise elu- ja töökoha ning sotsiaalprogrammide läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel vabastamine ei ole põhjendatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise ajendiks antud kinnipeetava poolt on olnud eelkõige alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud sõltuvusega tegelenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Maakohus leiab, et positiivsete muutuste kinnistamiseks ning oma sõltuvusega edasi tegelemiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3