KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 13.detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-12-2974 (2402,12,000839) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi s

§ 63

lg 1 alusel Teeseaduse § 40´1 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 90 trahviühikut summas 360 eurot Kohtuväline menetleja Z.O, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx, töökoht: xxx Ida Prefektuuri esindaja liiklusjärelevalvetalituse talituse juht Alvar Ottokar RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 1, 132 p 2, § 133-135 kohus Menetlusalune isik OTSUSTAS: Z.O kaebus rahuldada. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse juhi Alvar Ottokari 27.07.2012 otsus väärteoasjas nr 2402,12,001113 osaliselt esitatud süüdistuse ulatuse ja karistuse määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. 1 Väärteomenetlus Z.O süüdistuses suurima tegeliku massi lubatud piiri rikkumises lõpetada isiku tegevuses väärteokooseisu tunnuste puudumise tõttu.

§ 63

kohaldamisega mõista Z.O-le Teeseaduse § 40´1 lg 1 alusel (teljekoormuste lubatud väärtuste rikkumise osas) karistuseks 40(nelikümmend) trahviühikut summas 160(ükssada kuuskümmend) eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata rahatrahvi summa 160 eurot tasumine ositi 4(nelja) kuu jooksul. Rahatrahvi esimene osa on 40 eurot, edaspidi tuleb tasuda igakuiselt 40 euro kuni summa täieliku tasumiseni. Rahatrahvi esimene osa 40 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber

1. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 20.12.2012 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav vahetult pärast kohtuotsuse lõpposa väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 13.01.2013 ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 14.05.2012 koostas liikluspolitseinik Andres Hints väärteoprotokolli AB 1315105 Z.O suhtes selle fakti kohta, et 14.05.2012 kell 17.05 juhtis isik mootorsõidukit haagisega Jõhvi viaduktil Pargi tänava suunas, mille tegelik mass ületas registrimassi ja teljekoormused registreerimisel määratud väärtusi. Sõiduki esimesel teljel lubatud 7500kg- tegelik on 7777kg, teisel teljel lubatud 7500kgtegelik on 12896kg. Lubatud autorongi suurim mass 36000kg- tegelik on 38456kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-
2. 2 Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, 34 lg 12, Teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr 51 § 7 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p
3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud Teeseaduse § 40 -1 lg 1 ja LS § 238 alusel. 12.06.2012 tegi kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar otsuse väärteoasjas, milles leidis, et isiku tegu on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega ning karistas isiku

§ 63

kohaldamisega Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut summas 360 eurot. 26.06.2012 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vanemadvokaadi vanemabi Allan Valk kohtule kaebuse 12.06.2012 tehtud otsuse peale. KAEBUSE SISU Kaebuses ei vaidlusta isik rikkumist, mis seisnes teljekoormuste registreerimisel lubatud väärtuste ületamises. Küll aga ei ole menetlusalune isik nõus esitatud süüdistusega osas, mis puudutab autorongi lubatud suurema massi ületamist. Kaebuse põhjendused on järgmised. Käesolevas väärteoasjas esemeks oleva sõidukil on kaks telge ja sellega ühendatud kalluril- 3 telge. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 p 2 alapunkt e näeb ette, et vedukist ja täi- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass, 2-teljelisest vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelgehaagisest koosneval autorongil – 40 tonni. Otsusest ega esitatud süüdistusest (väärteoprotokollist) ei nähtu, millise faktilise asjaolu alusel jõudis kohtuväline menetleja arvamusele, et autorongi tegelik mass ületas lubatud piiri. Kaebuses taotletakse tühistada väärteoasjas tehtud otsuse osaliselt, lubatud maaasi ületamise rikkumises, vähendada trahvi. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt VTMS § 123 lg 2, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid. 3 Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis kokkuvõtlikult järgmisi ütlusi, et ta nõustub süüdistusega osas, mis puudutab telgede registreerimisel lubatud väärtuste ületamist. Teljekoormused olid mõõdetud ja protokollitud, andmed on õiged. Ta ei vaidle sellele. Massi ületamise fakti kohta selgitas menetlusalune isik järgmist. Autorong koosnes vedukist, millel on 2 telge ja haagisest, millel on 3 telge. Ta töötas selle autorongiga Jõhvi viaduktil, kus käis teeremont. Tee ei olnud remondi ajaks suletud. Tema ülesandeks oli töötada k oos asfaldi ülesvõtjaseadmega, selle sõiduki ees. Vana asfalt pärast ülesvõtmist läks kohe koormaks tema haagisse. Laadimisprotsess käib automaatselt. Pärast seda, kui kombain -ülesvõtja andis signaali, et laadimine on lõpetatud, keeras ta ümber, sõitis viaduktilt alla ja pidi 50 m kaugusel laadima vana asfalt maha. Teljed töötavad automaatselt. Sõltub koorma massist. Kui on laetud umbes 18-20 tonni, langeb tagune sild ehk

1. telg automaatselt, kui on koorem maha võetud, tõuseb telg ise ülesse. Täielik mass autorongil oli 38 tonni, aga lubatud ju 40 tonni. Haagisel Meiller, millega ta tegi tööd on automaatne süsteem, seega ei saaks silda puldilt tõsta ja alla lasta. Kui alustasin asfaldi laadimist oligi kolmas telg üleval, haagise täitmisega langes telg alla. See langes alla enne liikumise hakkamist ehk siis kui teatud koorma mass on saavutatud. Et sild langeb alla 18-20 tonni massi saavutamisel, tean menetlusalune isik haagise reklaamilehest ja kasutusjuhendist. Menetlusalune isik möönab, et kui tagumised teljed on raskelt koormatud, võib tagasild langeda. Kui aga teljed on koormatud esiosas raskelt, ehk koorma laadimine ei ole ühtlane, siis menetlusalune isik ei tea, kas kolmas telg langeb või ei lange, see peab olema automaatne süsteem. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseinik Heiki Lindis selgitas, et ta oli koos teise liikluspolitseinikuga, sõitis Jõhvi viadukti juures. Ta nägi, et üks poolhaagis liikus üle viadukti kesklinna suunas, koormaks oli asfalt. Sõiduki kohta tekkis visuaalne kahtlus, et võib olla ülekoormatud. Kui ta sõitis viaduktil kesklinna poole, oli tal kolmas telg üleval, maas oli haagise 2 telge. Pärast seda tegi sõiduk tagasipöörde ja liikluspolitseinikud pidasid ta kinni. Kohtu küsimusele vastas tunnistaja, et seda momenti, millal kolmas sild langes alla, tunnistaja ei näinud. Kui menetlusalune isik sõitis viaduktilt alla, pärast tagasipööret, oli kolmas telg juba all. Kas ja kuidas ja kust sõiduk võttis koorma, tunnistaja ei mäleta. Massimõõteseadme kasutamise protokollist lk 22 nähtub, et 14.05.2012 kell 17.05, kasutades mitteautomaatkaalusid kontrolliti haagise Meiller Maks xxx teljekoormust ja massi. Tuvastati mõõtmisega, et teljekoormused vedukil olid ülekoormatud, lubatud koormus esimesel teljel 7500 kg - mõõdeti 7777kg, lubatud koormus teisel teljel 11500kg- mõõdeti 12896, haagise kolm telge ei olnud ülekoormatud. Autorongi massiks mõõdeti 38456kg. Menetlusaluse isikut tutvustati kaalumise tulemustega. Menetlusalune isik viibis kaalumise juures. 4 Kohtule on esitatud kuue mitteautomaatkaalu mõõtevahendi taatlustunnistuse koopiad, millest nähtub, et neli kaalu on taadeldud 16.11.2011, üks on taadeldud 27.02.2012 29.03.2012 ja töökorras. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul alust kahelda mõõtevahendite usaldusväärsuses. Liiklusseaduse § 34 lg 12 sätestab: Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes telje koormus aga registriteljekoormust, kui selle kohta pole teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja, kehtestatud teede- ja sideministri 21.05.2001 määrusega nr 51, § 7 lg 1 sätestab LS § 34 lg 2-ga sarnast nõuet. Esitatud registreerimistunnistuse koopiast lk 8 nähtub, et sõiduki Magnum 480.19T lubatud teljekoormused on vastavalt 7500 ja 11500 kg. Kohus leiab tõendatuks massimõõtevahendi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega, et 14.05.2012 kell 17.05 juhtis isik mootorsõidukit haagisega Jõhvi viaduktil Pargi tänava suunas, mille teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Sõiduki esimesel teljel lubatud 7500kg- tegelik on 7777kg, teisel teljel lubatud 7500kg- tegelik on 12896kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-
2. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 34 lg 2 ja Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja, kehtestatud teede- ja sideministri 21.05.2001 määrusega nr 51, § 7 lg 1 nõudeid. Isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 238 järgi - sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine. LS § 80 lg 2 näeb ette, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras. Teeseaduse § 35 näeb ette:

§ 15

lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toimepandud tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletusest.

§ 18

lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ei ole millegagi ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et koorma laadimisel ta ei tea, mis hetkel on teljekoormused saavad üle koormatud. Samas kohus märgib, et isikul on LS § 34 lg 2 tulenev kohustus jälgida, et teljekoormused jääksid lubatu piiridesse. Seega menetlusalune isik on teadlik, et tema suhtumine peab olema kohusetundlik ja tähelepanelik ja suunatud muuhulgas ka sellele, et vältida teljekoormuste väärtuste rikkumist. Menetlusalune isik selgitas, et töötades koos kombain-ülevõtjaga, sõidab ta kombaini ees, ja koorma kukkumise trajektoor on selline, et alguses täitub haagise esiosa. Kohus märgib, et sel juhul peab autojuht hoolsuskohustuse täitmiseks kohandama oma liiklemist selle töö tegemisel koostoimes kombaini autojuhiga selliselt, et teljekoormused oleksid normide piirides. See eeldabki autojuhtide spetsiifilist kogemust ja oskusi teeehituses, mida menetlusalusel isikul on küll, kuna ta on professionaalne autojuht, kes töötab teeehituses kasutatava sõidukiga. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et hoolsuskohustuse täitmine oleks objektiivsetel põhjustel võimatu. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

-u 2.peatüki

1. jao mõttes. Massi ületamise süüdistuse kohta, mis ongi vaidluse esemeks, märgib kohus järgmist. Väärteoasja arutamise käigus on tuvastatud ja selline faktiline asjaolu ei ole kellegi poolt vaidlustatud, et haagisel Meiller on kolm telge, mille allalangemine ja ülestõstmine toimub automaatrežiimil. Ei ole millegagi ümber lükatud menetlusaluse isiku väide, et teatud massi saavutamisel (menetlusaluse isiku teatel on see 18-20 tonni, nagu ta teab kasutusjuhendist ja reklaamilehest), langeb kolmas telg alla, kindlustades seega suurema maasiga koorma laadimise võimalust. Majandus- ja 6 kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määruse § 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele lisa 1 kood 1109 p 2 alapunkt e nähtub, et 2 teljelisest vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 40 tonni. Sama määruse alapunkti 4 kohaselt, 2-teljelisest vedukist ja 2 –teljelisest poolhaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 36 tonni. Kogu vaidlus taganeb seega tõenduslikule küsimusele, kas liikudes viaduktil ülestõstetud kolmanda teljega ehk tegelikult kahe allalangenud teljega oli autorongi tegelik suurim mass 38456kg, samas kui 2-teljelise poolhaagise puhul on lubatud 36 tonni. Jaatava vastuse puhul on menetlusaluse isiku õigusvastane tegu tuvastatud. Kohus tuletab meelde, et menetlusaluse isiku ütluste järgi liikus ta viaduktil kesklinna poole. Ta töötas koos kombaini-ülesvõtjaga, sõites tema ees. Kombain laadis haagisele vana asfalti. Laadimise protsessi käigus langeski kolmas telg alla teatud massi saavutamisel. Millal see konkreetselt toimub, menetlusalune isik ei tea, sest protsess on automaatne. Ta teab, et kolmas telg langeb 18-20 tonni massi saavutamisel. Pärast seda ta sõitis veel veidi edasi, sooritas tagasipööret ja sõitis Pargi tänava 50 m kaugusele koormat maha võtma. Massi langemisel ehk koorma mahavõtmisel tõstab kolmas telg automaatselt ülesse. Menetlusaluse isiku väitel tegelik suurim mass ei saagi olla ületatud selle pärast, et haagisel on elektrooniline süsteem, mis ise reageerib massile. Siinjuures peab kohus märkima, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et automaatsüsteem telje allalangemisel- ülestõstmisel reageerib tegelikult teljekoormustele, nimelt, et kui tagumised teljed ei ole koormatud, aga esiteljed on ülekoormatud ja mass on tegelikult kriitiline, ei lange kolmas telg alla, kuni tagateljed ei ole koormatud, kuigi mass on piisavalt suur. Just sellise versiooni oli võimalik välja lugeda kohtuvälise menetleja positsioonist. Kohus märgib, et see on kohtuvälise menetleja oletus, mis ei ole millegagi kinnitatud. Kohus ei tugine oletusele kohtuotsuse tegemisel. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks või üldtuntuks. Soovides saada rohkem informatsiooni Meilleri mudelite haagiste tunnustest eesmärgiga kontrollida avaliku informatsiooni kaudu menetlusaluse isiku väidet vastupidavust, üritas kohus tutvuda www.meiller.com leheküljega, mis on kättesaadav aga ainult saksa, poola ja inglise keeles, mida kohus ei valda, eestikeelset varianti lehekülg ei oma. Selles valguses ei ole tunnistaja H. Linduse ütlused menetlusaluse isiku teo toimepanemist kinnitava olemusega. Tunnistaja kinnitas ainult sega, et olles politseisõiduautos koos teise liikluspolitseinikuga, nägi, kuidas viaduktil Jõhvi kesklinna suunas sõidab veok haagisega, mis tundus ülekoormatuna. Pärast seda sõiduk tegi tagasipöörde ja pärast seda viaduktil pidasid politseinikud ta kinni. Siis viaduktil olid teljed kõik juba alla lastud. Tunnistaja ei näinud ei koorma laadimise protsessi ega millal tõstis telg ülesse või langes alla. Tunnistaja kinnitas seda, et 7 sõiduki peatumise ajal viadukti juures olid teljed kõik kolm alla langenud ja kaalumine toimus allalangenud kolmanda teljega. Kohus märgib, et kohtuvälisel menetlejal on väärteomenetluses süüdistaja roll, sellele on kohtupraktikas korduvalt osutatud ja rõhutatud, vt Riigikohtu lahendid 31-1-48-08, 3-1-1-4-
2. Seega langeb tõendamise kohustus just kohtuvälise menetlejale. Lootes üksnes politseinikest tunnistaja ütlustele ja jättes teised tõendid kogumata (politseiniku ütluste tõendina kasutamine ei ole keelatud, vastupidi, kohtupraktikas laialt aktsepteeritud vt Riigikohtu lahend 3-1-1-69-05), võtab aga kohtuväline menetleja enda peale riski, et politseinikest tunnistaja ütlused ei ole piisavad isiku süüditunnistamiseks. Kohus leiab, et antud väärteoasjas ongi mainitud risk realiseerunud. Sellele järeldusele annab kohtule aluse alljärgnev analüüs. Kohus märgib, et tegelikult tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused ühtivad momentides, mis puudutavad sõiduki ja haagise sõitmist viaduktil, pärast seda tagasipöörde tegemist ja jälle sõitmist viaduktil Pargi tänava suunas. Kohus märgib, et kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses vähemalt sellel osas, et ta töötas koos kombain -ülesvõtjaga, sõites tema ees. Selle kohta on menetlusaluse isiku ütlused eluliselt usutavad, sest kohtule esitatud fotodest nähtub, et tol ajal käis viaduktil teeremont ja vana asfaldikate võeti maha. Tunnistaja väidab, et koorma võtmist (kohtuistungi protokoll lk 5), edasi tunnistaja väidab, et ta ei saa kirjeldada, mis ajavahemikul ta jälgis sõidukit, ei saa väita, millal langes alla kolmas telg. Kohus märgib, et analüüsides tunnistaja ütlusi, tekib kohtul kahtlus, kas tunnistaja on menetlusaluse isiku sõiduki sõitmist näinud piisavalt ja jätkuvalt. Muidu ei ole võimalik aru saada asjaolust, et kui sõiduk on piisavalt vaatenurga all, miks tunnistaja ei näinud , millal ja kuidas laadis kombain sõiduki haagisele koorma ja millal langes haagise kolmas telg alla. Sisuliselt tunnistaja ütlustest nähtub ainult see, et ühel hetkel liikus menetlusalune isiku sõiduk viaduktil kesklinna poole haagise 2 telge on maas, kolmas üles tõstetud. See on kooskõlas menetlusaluse isiku ütlustega, et algul sõidab ta 2-teljelise haagisega, kui mass ei ole piisav kolmanda telje allalangemiseks. lel hetkel oli Kaalumine toimus siis, kui kolmas telg oli juba koorma pärast alla langenud, selle kohta ei ole vaidlust. Andmeid, et menetlusalune isik peaks millegi pärast hakkama manipuleerima telje allalaskmise-ülestõstmise süsteemi manuaalselt puldi pealt, ei ole kohtule esitatud. Kohus ei näe, milline motiiv, huvi või vajadus võiks olla menetlusalusel isikul selliseks tegevuseks. Muid tõendeid, välja arvatud tunnistaja H. Linduse ütlused, ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja ütlused ei lükka menetlusaluse isiku ütlusi ümber, vaid on nendega faktilises kooskõlas. Kohus juhib tähelepanu sellele, et tunnistaja ütlus, et ta nägi viaduktil menetlusaluse isiku sõidukit ja kolmas telg oli üles tõstetud, ei tõenda, et sel hetkel oli autorongi tegelik mass 38 tonni. Tunnistaja ei jälginud sõiduki sõitmist jätkuvalt ja katkestamatult, olulised momendid jäid tunnistajale märkamatuksnäiteks koorma laadimine ja kolmanda telje langemise moment. Seega ei ole välistatud selline sündmuse käik nagu seda kirjeldab menetlusalune isik – nimelt, et 8 kombain laadis haagisele koorma ja teatud massi saavutamisel langes kolmas telg alla, tunnistaja aga ei jälginud sel momendil sõidukit. Analüüsides menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused nende kogumis, tuleb kohus järeldusele, et isiku tegu, et 14.05.2012 kell 17.05 juhtis isik mootorsõidukit haagisega Jõhvi viaduktil Pargi tänava suunas, on iseenesest tõendatud. Massimõõtmisseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et autorongi tegelik mass oli vahetult pärast viaduktilt allasõitmist 38456kg. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on kinnitatud, et viaduktilt allasõitmisel Pargi tänava suunas oli autorongi haagisel kolmas telg alla lastud. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et väärteoprotokollis sisalduv süüdistus on esitatud fakti kohta, mil menetlusaluse isiku sõiduk liikus tunnistaja ütlustega oli aga tuvastatud, et ta nägi haagist kolmas telg ülestõstetud siis, kui sõiduk liikus kesklinna poole. Selles osas aga ei olnud isikule üldse süüdistust esitatud. Ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et liikudes, nagu on süüdistuses, viaduktil Pargi tänava suunas oleks haagise kolmas telg üles tõstetud. Arvestades ülaltoodud faktilisi asjaolusid, et ole menetlusalune isik rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 4 nõuet, mis puudutab olukorda, kui autorongi sõidukil on kaks telge ja haagisel kaks telge. Menetlusalune isik tegutses kooskõlas majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 1109 p 2 alapunktiga e, millest nähtub, et 2-teljelisest vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 40 tonni. Seega sõites 3-teljelise haagisega autorongi tegeliku massiga 38 tonni, oli sõiduki tegelik mass lubatu piires. Järelikult kuulub väärteomenetlus lõpetamisele osaliselt, nimelt suurima lubatud massi ületamise faktis, väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. KARISTUS

§ 56lg-st 1 ja 2 tulenevalt karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on tuvastanud, et isik rikkus oma teoga, mis seisnes selles, et 14.05.2012 kell 17.05 juhtis isik mootorsõidukit haagisega Jõhvi viaduktil Pargi tänava suunas, mille teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Sõiduki esimesel teljel lubatud 7500kg- tegelik on 7777kg, teisel 9 teljel lubatud 7500kg- tegelik on 12896kg. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg-2, LS § 34 lg 2 ja Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja, kehtestatud teede- ja sideministri 21.05.2001 määrusega nr 51, § 7 lg 1 nõu deid, isiku tegu on kvalifitseeritav - sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine, samuti rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 2 ja Teeseaduse § 35 lg 1 ja 2 nõudeid, kuna tal juhtis sõidukiga, mille ei olnud eriluba Teeseaduse § 35 kehtestatud korras, isiku tegu on kvalifitseeritav - teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine. Sel juhul tuleb kohaldamisele

§ 63

lg 1 säte, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Teeseaduse § 40-1 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Seega keskmine määr on 100 trahviühikut. LS § 238 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Seega kuulub menetlusalune isik karistamisele Teeseaduse § 40-1 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna isiku kahetsust ja süü ülestunnistamist. Karistuse mõistmine on eeskätt tegupõhine ehk kõigepealt kohus lähtub isiku toimepandust, isiku süü suurusest vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-43-06, 3-1-1-91-

1. Ei jätta tähelepanuta ka toimepanija isikut vt 3-1-1-10-09, 3-1-1-18-
2. Samas peab karistus olema piisav õiguskorra kaitsmise huvides. Selles leiab väljendamist karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamine. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest, selle kergemas vormis - hooletusest. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mille toimepanemisel ei ole tekitatud kahju. Kohus arvestab, et viiest teljest olid ülekoormatud kaks telge, ühel oli üle 277 kg, teisel – 1396 kg, ehk esimesel korral lubatu ületamine vähem kui 5% võrra, teisel- rohkem kui 10% võrra. Ületamised ei ole niivõrd olulised, mis ohustaksid teerajatise püsivust intensiivselt ja tõsiselt. Kohus leiab, et isiku süü on alla keskmise. Menetlusalune isik on varem karistamata. Kohus tuletab meelde, et Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel kustutakse karistusandmed ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Karistusregistrist lk 25 nähtub, et menetlusealune isik tasus trahvi 22.04.2011, seega kustusid tema karistusandmed 22.04.
3. M enetlusalune isik pani uue väärteo toime 14.05.2012 ehk pärast karistusandmete kustumist. Ei ole andmeid, et karistusandmete kustumine oleks katkenud Karistusregistri seaduse § 25 lg 6 mõttes. 10 Arvestades isiku süü suurust (alla keskmise) ja tema isikut ( karistamata) peab kohus õigeks karistada menetlusalust isikut Teeseaduse § 40-1 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral, summas 160 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 11