S § 121 järgi ning karistada teda (6
lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud –
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas (479.35) nelisada seitsekümmend üheksa eurot ja 35 senti määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses ning
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (0.45) nelikümmend viis senti. VÕS § 128 lg 2,3, 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1 rahuldada T. M. poolt moraalse ja varalise kahju hüvitamise nõudes summas (18880.52) kaheksateist tuhat kaheksasada kaheksakümmend eurot ja 52 senti esitatud tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista A.E-lt varalise kahju katteks T. M. kasuks (3402.97) kolm tuhat nelisada kaks eurot ja 97 senti. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata. Välja mõista
lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha (417.03) nelisada seitseteist eurot ja 03 senti riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „A.E, 1-10-14593, menetluskulud või sundraha“. Asitõend – kuldkett, milline asub kriminaalasja juures pakendis nr. 1 üle anda süüdimõistetule A.E-le. Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud A.E-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, 28.03.2010 a. kella 4.00 paiku X, X, X maja juures, tungis kallale T. M., lüües teda kahel korral rusikaga näo piirkonda ja kui T. M. saadud löökidest maha kukkus, lõi 7-8 korral teda jalaga näo piirkonda, põhjustades T. M. tervisekahjustuse – konkussiooni ilma lahtise koljusisese haavata. Süüdistus A.E-le on esitatud KarS § 121 järgi peksmisega teise inimese tervise kahjustamises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi seletades, et viibis 28.03.2010 a. öösel X X baaris, kus tarvitas ka alkoholi. Mingil ajal öösel süüdistatav väljus baarist ning kohtus väljas kannatanu T. M.. Olles baaris eelnevalt kuulnud, et T.M. „on ülbe“ läks süüdistatav kannatanult aru pärima, pöördudes viimase poole küsimusega „mis värk on“, mille peale kannatanu viskas järsu liigutusega suitsu käest. S üüdistatav arvas, et kannatanu tahab talle kallale tungida ning ennetades kallaletungi, lõi kannatanut kahel korral käega ja ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kui kannatanu oli kukkunud, süüdistatav teda rohkem ei löönud, kannatanu tõusis püsti ning lahkus. Järgmisel päeval käisid süüdistatava juures kodus kannatanu T.M. ja R. R., et saada peksmise osas 2 1-10-14593 selgitust. Lepiti kokku, et süüdistatav hüvitab kannatanule riiete kahjustamisega tekitatud kahju. Paar nädalat hiljem tulid kannatanu ja R.R. uuesti süüdistatava juurde koju peksmise osas selgitust ja kahjutasu nõudma, kusjuures lisaks riiete hüvitamisele nõuti süüdistatavalt ka purunenud kuldketi hüvitamist. Kuna süüdistatav sai teada, et tema suhtes on algatatud kriminaalasi, siis jäi tema poolt kannatanule kahju hüvitamata. Asja kohtulikul uurimisel A.E tunnistas, et tema poolt toimepandu oli loll tegu ning ta vabandab kannatanu ees. Kannatanu T. M. seletas, et viibis 28.03.2010 a. öösel X X baaris. Umbes kella 1-2 ajal läks ta välja suitsetama. Väljas löödi teda ootamatult selja tagant kukla piirkonda ning seejärel, kui kannatanu laskus kummargile, löödi teda mitmel korral jalaga näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu oli löökide tagajärjel külili maha kukkunud, löödi teda veel mitmel korral jalaga näkku. Kui peksmine oli lõppenud, kannatanu tõusis ning läks koju. Kannatanu ütluste kohaselt ta enne kallaletungi süüdistatavaga ei suhelnud ning kallaletung toimus talle täiesti ootamatult. Peksmise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi, mille tõttu viibis ta mitu päeva haiglas, samuti oli ta sunnitud üle kuu aja töölt puuduma. Järgmisel päeval käis kannatanu koos R. R. süüdistatava juures kodus peksmise kohta selgitust küsimas, samuti nõudis ta endale tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. A.E ema on kannatanule hüvitanud 1700 krooni rikutud fliisi ja teksapükste kahju katteks. Lisaks sellele on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kogusummas 18880.52 eurot, milles kannatanu nõuab kahju hüvitamist kannatanu poolt kantud ravikulude, sunnitud töölt puudutud aja, lõhutud kuldketi, talle tekitatud moraalse kahju ning võimalike tulevikus tekkivate ravikulude katteks. Süüdistatav nimetatud tsiviilhagiga ei nõustunud, pidades nõuet ülepaisutatuks, samuti avaldas ta, et nõutud summa tasumiseks tal vahendid puuduvad. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi on leidnud tõendamist. Prokurör taotles A.E süüdi tunnistamist ning tema karistamist lühiajalise tingimusliku vangistusega. Tsiviilhagi osas asus prokurör seisukohale, et kannatanule tuleb hüvitada seoses ravi ning töövõimetusega kantud kahjud. Kannatanu esindaja leidis samuti, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on kohtuliku uurimisega leidnud täielikku tõendamist. Samuti leidis kannatanu esindaja, et süüdistatavat tuleks karistada tingimusliku vangistusega, kuid vangistuse pikkus peaks olema pikem prokuröri taotletud karistuse määrast (2 kuud). Lisaks sellele palus kannatanu esindaja rahuldada täies ulatuses tsiviilhaginõue summas 18880.52 eurot ning välja mõista süüdistatavalt seoses kannatanu esindamisega kantud menetluskulud kogusummas 1256.59 eurot. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune on süüdi talle süükspandud kuriteo toimepanemises, kuid talle kohaldatav karistus võiks olla minimaalne. Tsiviilhagi osas asus kaitsja seisukohale, et nõue on ilmselgelt ülepaisutatud ning hagi tuleks jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et asja kohtuliku uurimisega on A.E süü kuriteo toimepanemises leidnud täielikku tõendamist ning seda alljärgnevate tõenditega – Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles osas, kas A.E kasutas 28.03.2010 a. öösel X X baari juures T. M. suhtes füüsilist vägivalda, s.o. lõi teda pea piirkonda, kuna löömist on kinnitanud nii kannatanu, süüdistatav kui ka sündmust pealt näinud tunnistaja T. H.. Süüdistatav A.E tunnistas, et lõi kannatanut nii käe kui jalaga pea piirkonda, kuid erinevalt kannatanust väitis ta, et ei ole teda löönud nii mitmel korral, nagu on süüdistuses (algul kahel korral rusikaga ja seejärel pärast mahakukkumist 7 -8 korral näo piirkonda). Samuti kinnitas ta et ei rünnanud kannatanut ootamatult, selja tagant, vaid pärast seda, kui oli kannatanu poole pöördunud ja viimane viskas järsu liigutusega minema lõpuni tõmbamata sigareti, mis jättis 3 1-10-14593 süüdistatavale mulje, et kannatanu soovib teda rünnata. Kannatanu ütlustel toimus kallaletung aga ootamatult, löögiga selja tagant kukla piirkonda, kusjuures tema ja süüdistatava vahel ei toimunud enne seda mingit vestlust ega sõnavahetust. -Kriminaalmenetluse käigus on sündmuse pealtnägijana tuvastatud üksnes T. H.. Tunnistaja T.H. avaldas kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et öösel umbes kella 2-3 paiku toimus X X baari juures kaklus, milles osalesid A.E ja T. M.. Tunnistaja ütlustel toimus esmalt sõnavahetus, peale mida lõi A.E T. M. kahel korral käega näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel lõi süüdistatav maas lamavat kannatanut veel jalaga, kuid pärast seda, kui T.H. oli süüdistatavale hüüdnud „ära maaslamajat löö“, lõpetas süüdistatav peksmise. Seejärel kannatanu tõusis ning lahkus. -Kriminaalasja juurde lisatud fototabelitest (t.l. 5) ja SA Viljandi Haigla haigusloo statsionaarsest epikriisist (t.l. 8) nähtub, et kannatanul esinesid peksmise tagajärjel vigastused näos – hematoomid silmade piirkonnas ning ninapiirkonna paistetus. Vigastuste tõttu on kannatanu viibinud kolm päeva statsionaarsel haiglaravil diagnoosiga konkussioon ilma lahtisekoljusisese haavata. Tegemaks kindlaks kannatanul esinevaid vigastusi on talle tehtud kompuutertomograafia uuring. Vigastuste laad ja olemus kinnitavad seda, et kannatanu vigastused tekitati talle vägivalla kasutamisega, s.o. peksmisega. Kohtu hinnangul kinnitavad eeltoodud tõendid seda, et süüdistatav ründas 28.03.2011 a. öisel ajal X baari juures kannatanut ning lõi teda korduvalt, kohtuliku uurimisega täpselt tuvastamata jäänud kordi nii käe kui jalaga näo piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule kehavigastusi. Nimetatud tegevus on KarS § 121 ettenähtud kuriteo, peksmise teel toimunud kehalise väärkohtlemise objektiivseks tunnuseks olenemata sellest, kas süüdistatava ja kannatanu vahel enne seda toimus sõnavahetus või mitte. -Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt viibis ta koos kannatanu T. M. ja R. R. 28.03.2010 a. X baaris, kus tarvitati ka alkoholi. Kannatanu läks välja suitsetama, kuid tagasi enam ei tulnud. Umbes 15 minuti kuni poole tunni pärast kannatanu helistas, kuid tema jutust ei olnud võimalik aru saada. Pärast seda, kui R . R. oli kannatanule tagasi helistanud, selgus, et kannatanu on läinud koju. Kui R . ja R. R. läksid kannatanu juurde koju, nägid nad, et kannatanul oli nägu verine ja paistes. T.M . oli öelnud, et talle tungiti baari juures kallale, kuid peksjat ta ei tundnud. Seejärel viisid R. ja R. R. kannatanu kohalikku kiirabisse, kus kannatanule osutati esmaabi. Kuna peksmise kahtlus langes A.E-le, siis läksid T. M. ja R. R. järgmisel päeval tema juurde koju juhtunu kohta aru pärima. A.E oligi tunnistanud, et tema peksis, kuid oma tegu ta põhjendada ei osanud, väites üksnes seda, et „keegi“, väidetavalt T. M. olevat „ülbe olnud“. Asjaolu, et peksjaks oli A.E kinnitas veel asjaolu, et tema botaste paelad olid verega määrdunud. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja eeltoodud ütlused seda, et baari juures tungis kannatanule kallale ning peksis teda süüdistatav A.E. -Tunnistaja R. R. tõendas seda, et läks välja suitsetama läinud kannatanut otsima, kui viimane enam tagasi ei tulnud. Väljas nägi tunnistaja süüdistatavat ja T. H., kuid T. M. seal ei olnud. Samas tunnistaja märkas, et süüdistatava käed olid verised ning ta pühkis neid lumega. Seejärel läksid R. ja R. R. kannatanu juurde koju ning nägid teda kod umaja ees verise ja paistes näoga. Seejärel viisid nad kannatanu kiirabisse. Kuna kannatanu kirjelduse põhjal juhtunust tekkis kahtlus, et peksjaks oli A.E, siis mindi järgmisel päeval koos tema juurde koju juhtunu kohta aru pärima. A.E juures käisid aga majas sees T. M. ja R. R., R. R. ootas neid maja juures väljas. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et kannatanule tungiti baari juures väljas kallale ajal, kui ta suitsetas. Asjaolu, et pärast juhtunut viibis samas süüdistatav, kelle käed olid verised, kinnitab süüdistatava poolt kannatanu peksmist, kuivõrd ei ole tõenäoline, et tema käed oleks samal ajal ning samas kohas saanud veriseks mõnel muul põhjusel. -Süüdistatava A.E ema E. K. ütluste kohaselt tulid hommikul nende juurde koju T. M. ja 4 1-10-14593 R. R., kusjuures T. M. nägu oli silmnähtavalt paistes. Jutuajamisest T.M., R.R. ja H.K. vahel selgus, et E. K. poeg oli öösel baari juures olnud vägivaldne ning löönud kannatanut näkku. Kannatanu soovis, et talle hüvitataks peksmisega tekitatud kahjud, s.o. riiete rikkumine ja kannatanul kaelas olnud kuldketi purunemine. E. K. hüvitaski kannatanule rikutud riiete eest 1700 krooni, kuid kahju kuldketi purunemise eest jäi hüvitamata, sest kannatanu soovis seda nõuet veel täpsustada. Tunnistaja kinnitas ka seda, et ta täpselt ei tea miks tema poeg kannatanut peksis, kuid omavahelisest jutuajamisest pojaga sai ta aru, et peksta olevat käskinud T. H., kes oli öelnud, et „T. on ülbeks läinud ning teda tuleks korrale kutsuda“. Kohtu hinnangul kinnitavad ka E. K. ütlused seda, et T.M. peksjaks oli süüdistatav A.E. -R. E., kes on kannatanu T. M. töökaaslane kannatanule kuuluvas Rehvikeskuse firmas kinnitas, et T. M. helistas 29.03.2010 a. ning teatas, et ta ei saa tööle tulla, ku na teda on pekstud ning ta viibib sellest tulenevalt haiglas. T.M. haiglaravil viibimise tõttu oli rehvitöökoda 29.03. -04.04.2010 a. suletud. Seejärel töökoda avati, kuid kuna R.E. pidi töötama algul üksi ning veidi hiljem koos praktikandiga, keda ta pidi kogu aeg juhendama, siis firma tööjõudlus ning käive langesid. Samuti loobusid mitmed kliendid nende firma teenusest. -A. M., kannatanu T. M. isa ütluste kohaselt teatati talle telefoni teel, et pojaga on midagi juhtunud. Sõitnud Vändrasse, nägi tunnistaja, et pojal oli nägu sinine ja paistes. Seejärel viis tunnistaja kannatanu kiirabisse, kus tehti peast röntgen. Samal päeval saadeti poeg haiglasse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud kannatanu kaua haiglaravil viibida, kuna oli vaja korraldada oma firma tegevust. A. M. käis ka süüdistatava juures kodus juhtunu kohta selgitust küsimas ning A.E oli teatanud, et kannatanu löömise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei ole „Vändra poiss, mistõttu tema nägu ei meeldinud ning ta olevat kannatanust jalaga üle sõitnud“. Samas oli süüdistatav kinnitanud, et kui kannatanu oli maha kukkunud, siis ta teda enam ei löönud. Tunnistaja lisas, et enne juhtunut olid kannatanul täiesti terved hambad ning ta ei pidanud kordagi pöörduma hambaarsti poole, nüüd aga vajavad tema hambad peksmisega saadud trauma tõttu pidevalt ravi. -K. H.-M., kes tegeleb OÜ X Rehvikeskuse firma raamatupidamisega ütluste kohaselt jäi Rehvikeskusel ajavahemikus 29.03.-30.04.2010 a. saamata määral tulu, kuna firma juht ei olnud sellel ajal tööl. K.H.-M. poolt eelmiste aastate käibe põhjal tehtud prognooside kohaselt oleks eeldatav kasum pidanud rehvifirma tipphooaja tõttu tulema 103945 krooni, kuid oli ainult 42442 krooni, seega 61503 krooni prognoositust vähem. Samuti jäid ettevõttel ära sotsiaalkindlustuse maksed, kuna T. M. mittetöötamise tõttu puudus tal palk. Lähtudes eeltoodust on leidnud täielikku tõendamist, et süüdistatav A.E ründas 28.03.2010 a., X X baari juures kannatanut T. M., lüües teda mitmel korral rusika ja jalaga näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule vigastusi ja tervisekahjustuse. Asja kohtulikul uurimisel ilmnes küll vastuolu selles osas, kuidas ning mitmel korral süüdistatav kannatanut käe ning jalgadega näo piirkonda lõi, kuid ilmselgelt on leidnud tõendamist see, et süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral nii käe kui jalaga, samuti tekitas ta sellise tegevusega kannatanule kehavigastusi ja tervisekahjustuse. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav A.E ründas kannatanut ning lõi teda mitmel, täpselt tuvastamata arv kordi nii käe kui jalaga näo piirkonda. KarS § 121 objektiivne koosseis on oma koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis, mis sisaldab erinevaid tegusid, sealhulgas ka tervise kahjustamist peksmise teel. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine, kusjuures ei ole oluline, mil viisil see toimub (rusikaga, käega, mõne esemega vm.). Tervisekahjustuse tekitamisena tuleb käsitleda kehalise väärkohtlemise tagajärjel tekitatud mistahes tervisekahjustust, mis ei ulatu KarS § 118 ettenähtud raske tervisekahjustamiseni. Asja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et kuna A.E lõi kannatanut järjestikku mitmel korral, on tema tegevus käsitletav peksmisena. Peksmise, mida tuleb lugeda kehaliseks väärkohtlemiseks tagajärjel esinesid kannatanul tugev verejooks ja paistetus näos, olid kahjustatud tema hambad, samuti tuvastati tal konkussioon ilma lahtise koljusisese haavata. Peksmisega saadud vigastustest tulenevalt viibis kannatanu T. M. esmalt haigla ning hiljem kodusel ravil. Seega esineb 5 1-10-14593 süüdistatava tegevuse puhul põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kuna ta tekitas peksmisega kannatanule tervisekahjustuse. Eeltoodust lähtudes on A.E puhul leidnud tõendamist tema tegevus KarS § 121 ettenähtud koosseisulistel tunnustel. Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna süüdistatav, lüües kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega näo piirkonda, seadis nimetatud tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. vägivallateo toimepanemise ning oli teadlik selle saabumises. Karistuse kohaldamisest Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatava teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja kohtuliku uurimise põhjal leidis kohus, et A.E on süüdi tahtliku, peksmise teel toimepandud vägivaldse kuriteo toimepanemises, millega ta tekitas kannatanule nii kehavigastusi, kui ka ajutise t öövõimetuseni viinud tervisekahjustuse. Lisaks sellele suurendab tema süü suurust asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud enne kuriteosündmuse toimumist mingeid suhteid ning kallaletung ja vägivalla kasutamine toimus sisuliselt ilma igasuguse põhjuseta. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei osanud süüdistatav oma vägivaldset käitumist millegagi põhjendada. Antud asjaoludest lähtudes ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust süüdistatavale minimaalse karistusemäära lähedase karistuse (2 kuud vangistust) kohaldamist. Samuti ei pea kohus eeltoodu tõttu põhjendatuks süüdistatava karistamist kergema, s.o. rahalise karistusega. Kohus ei tuvastanud A.E puhul KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi luges kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil ning kannatanu ees vabandamist. Positiivsest küljest iseloomustab süüdistatavat veel asjaolu, et ta on varem nii kriminaal kui ka väärteokorras karistamata. A.E õpib kõrgkoolis, kuid on praegu õpingud ajutiselt katkestanud ning asunud tööle. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et A.E-le tuleb karistusena kohaldada vangistust ning seda minimaalsest karistuse määrast suuremas, kuid alla keskmist karistuse määra. Samas on võimalik karistust kohaldada tingimisi KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt minimaalsest katseajast pikema katseaja, 2 aastat kohaldamisega. Tsiviilhagi. Kannatanu ning tema esindaja poolt on kriminaalasjas esitatud tsiviilhaginõue kogusummas 18880.52 eurot, milline sisaldab nõudeid nii varalise kui ka moraalse kahju osas. Tsiviilhagi osas asus kohus järgmisele seisukohale. Kannatanu, kellele kuriteoga tekitati tervisekahjustusi viibis ajavahemikul 29.03.-03.04.2010 a. statsionaarsel haiglaravil ning pärast seda veel kuni 23.04.2010 a. kodusel ravil, olles ka sellel perioodil töövõimetu. Kannatanu tööandjaks on OÜ X Rehvikeskus. Osaühing on arvele võetud Tartu Maakohtu registriosakonnas ning ainsaks juhatuse liikmeks on kannatanu T. M.(t.l. 74) kes on ka osaühingu ainuomanikuks. VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuste tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluse halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitatud õigusvastaselt, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu T. M. poolt on kriminaalasja menetluses esitatud tõendid selle kohta, et talle on hambaravikliiniku OÜ Dentes A & E poolt ajavahemikus 15.09.-10.11.2010 a. tehtud hammaste 6 1-10-14593 proteesimise töid, mille eest on T.M. tasunud 2010 aastal 12640 krooni (807.84 eurot) ning 13.09.2011 a. veel 511.29 eurot. Seega on T. M. seoses hammaste raviga kandnud kulutusi kogusummas 1319.13 eurot. Kuna kannatanu hambaravi oli tingitud talle kuriteoga tekitatud kehavigastusest ja tervisekahjustusest, siis on tema nõue antud kahju hüvitamiseks põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Samadel alustel kuulub rahuldamisele kannatanu nõue nimetatud tervisekahjustuse tagajärjel SA Viljandi Haiglas haiglaravil viibitud aja eest summas 4.79 eurot (75 krooni). Kuivõrd ajavahemikus 29.03.-03.04.2010 a., s.o. kannatanu haiglaravil viibitud ajal oli talle kuuluv osaühing suletud, jäi OÜ X Rehvikeskusel nimetatud ajavahemiku eest müügitulu täielikult saamata, mistõttu tekkis kannatanul tema täielikust töövõimetusest varaline kahju. Raamatupidamise arvestuste kohaselt oli osaühingu müügituluks 03.04.-23.04.2010 a. 147510 krooni ehk 8195 krooni päevas, mis teeb nelja päeva eest (ajavahemik, kui osaühing oli suletud) kokku 24585 krooni ehk 1571.27 eurot (t.l. 69-70). Kohus leidis, et nõue nimetatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. OÜ X Rehvikeskuse raamatupidamise andmetel oli T. M. töötasu 7000 krooni (447.38 eurot) kuus. Ajavahemikus 29.03.-30.04.2010 a. oleks tema netotöötasu seega pidanud olema 6606 krooni (422.20 eurot). Kuna T. M. oli töövõimetu, jäi tal eelnimetatud töötasu saamata, kuid talle hüvitati Haigekassa poolt 2536 krooni ja tööandja poolt 425 krooni. Seoses sellega, et kannatanul jäi kuriteo tagajärjel tervisekahjustusest tingitud töövõimetusest tulenevalt töötasu saamata, tekkis tal varaline kahju 3645 krooni s.o. 232.96 euro ulatuses (6606 – 2536 – 425 = 3645). Kohtu hinnangul kuulub ka antud kahju hüvitamisele ning väljamõistmisele süüdistatavalt. Kannatanu poolt on veel esitatud nõue summas 3930.91 eurot prognoositud ja tegelikult saadud omanikutulu vahe hüvitamiseks. Ettevõtte kasumiaruande kohaselt olnuks pro gnoositav kasum 103945 krooni, kuid oli vaid 42442 krooni, vahe seega 61503 krooni. Kannatanu poolt esitatud haginõude ja tema esindaja väidete kohaselt jäi osaühingul suurem kasum saamata seetõttu, et kevadisel talvekummide suvekummide vastu vahetamise hooajal ei suutnud osalise jõudlusega, ilma kannatanuta ainult ühe töölise ja praktikandiga töötanud firma tegutseda piisava jõudlusega. Esmalt peab kohus nimetatud nõude puhul vajalikuks märkida, et saamata jäänud väidetav kasum 61503 krooni ei ole mitte 3930.91 vaid 3930.76 eurot. Samas ei pea kohus antud nõuet põhjendatuks, kuna on oletuslik. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et tegelik kasum oleks võinud olla nii suurem kui ka tunduvalt väiksem. Samas ei ole ka välistatud, et osaühing oleks võinud jääda ka kahjumisse. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus antud nõuet põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata. Kohus ei pea ka põhjendatuks kannatanu nõuet töövõimetusega seoses tasumata jäänud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete osas summas 4823 krooni (30 8.24 eurot) ja väidetavalt eelmiste kuude eest saamata jäänud netotöötasu nõudes summas 7144 krooni (456.58 eurot). Sotsiaal ja töötuskindlustusmaksete osas kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on sotsiaalmaksete tasumine tööandja, antud juhul OÜ X Rehvikeskuse kohustus. See tähendab aga seda, et maksete tasumata jätmisega tekkis kahju mitte füüsilisel isikul T. M., vaid juriidilisel isikul OÜ X Rehvikeskus, millest tulenevalt ei saa samastada füüsilist isikut, s.o. kannatanut ning osaühingust juriidilist isikut. Kohtu hinnangul saaks kannatanust füüsilise isiku nõuet lugeda põhjendatuks juhul, kui talle süüdistatava süülise käitumise tõttu ei oleks töövõimetust makstud või kui ta tema tõttu kaotaks pensioni. Nimetatud juhtumeid ei ole aga toimunud, mistõttu kohus ei pea kannatanu nõuet põhjendatuks. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud ka kannatanu nõue väidetavate eelmiste kuude eest saamata jäänud töötasu osas, kuna töötasu jäi tal ilmselt saamata ettevõtte käibe ja sellega seoses kasumi puudumisest nimetatud perioodil. Kuna ettevõtte ebasoodne varasem majandamine ei tekkinud süüdistatava süül, vaid muudel põhjustel, ei ole antud nõue süüdistatava vastu põhjendatud. Kannatanu poolt on esitatud ka nõue purunenud kuldketi hüvitamiseks summas 420 eurot. Nimetatud nõude osas leidis kohus, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtulikul uurimisel ei 7 1-10-14593 tekkinud vaidlust selles, et kannatanul kaelas olnud kuldkett tõepoolest kuriteo toimepanemisel süüdistatava vägivaldse ja süülise käitumisega purunes. Samuti ei ole ümber lükatud kannatanu väited, mille kohaselt ei ole kuldketti võimalik parandada ning see on kasutuskõlbmatu. Samas ei nõustu kohus aga kannatanupoolse seisukohaga, mille kohaselt on kuldketi turuhind vahepeal oluliselt kallinenud. Asja kohtueelses menetluses on kannatanu hinnanud kuldketi maksumuseks 4300 krooni, s.o. 274.82 eurot. Selgusetuks jääb, kuidas ning millisel viisil on eseme maksumus vahepeal kallinenud. Asja kohtulikul uurimisel põhjendas kannatanu esindaja kuldketi kallinemist nn. tänase turuhinnaga, mis olevat üldteada asjaolu. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et kuldketi kallinemine sellisel määral on põhjendamata ning hind 420 eurot ei ole üldteada asjaolu. Kuna kriminaalasja menetluses ei ole kuldketi suhtes läbiviidud hindamist, mis kinnitaks kohtuistungil esitatud, asja esialgsest olulisemalt suuremat väärtust, siis tuleb antud juhul lähtuda kannatanu esialgsest hinnangust, s.o. kahjusummast 4300 krooni ehk 274.82 eurot, mis on mõistlik ja reaalne ning millises summas kohus ka hagi rahuldab. Veel on kannatanu varalise kahju hüvitamist nõudnud tulevikus tekkivate hambaraviga seotud kulutuste katteks, milliseks summaks oleks Hambakliiniku Ode prognoosi kohaselt 10610 eurot. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud nõue põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kannatanu poolt esitatud varalise nõude aluseks on eeldus, et kannatanul tuleb välja vahetada 5 hammast hinnaga vähemalt 27000 krooni (1725.61 eurot) hammas. Samas ei ole tegemist kategoorilise otsustusega, vaid arvamusega, et selline vahetamine võib vajalikuks osutuda. Seega on vajadus hammaste väljavahetamiseks ning uute proteeside paigaldamiseks praegu üksnes eeldus ning üks võimalikest variantidest. Samuti on praegu veel oletuslik, milliseks võib kujuneda võimalike meditsiiniliste teenuste vajadus, maht ning nende maksumus, kusjuures ei ole välistatud vastavate materjalide ning teenuste hindade oluline muutumine. Lisaks varalise kahju nõuetele on kannatanu esitanud ka nõude moraalse kahju hüvitamiseks summas 25000 krooni ehk 1597.85 eurot. Kannatanu on nõuet põhjendanud sellega, et kuriteo tagajärjel sai kannatanu isiklik maine raskelt kahjustatud, kuna kaks kolmandikku lubatud ja tellitud töödest jäid kannatanu töövõimetuse tõttu tema firmal täitmata. Riigikohtu lahendi 3-2-1-34-05 kohaselt tuleb moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema kindlaks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t. missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt kuulub moraalse kahjuna Põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ja elukorralduses või põhjendatult loodetust heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalne kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Riigikohtu lahendi 3-2-1-1-01 kohaselt väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Riigikohtu lahendi 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku õiguse rikkumine inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selle tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule T. M. tekitati kuriteoga nii füüsilist valu kui tervisekahjustus. Samas ei esine temal aga püsivat kehalise terviklikkuse kaotust, kuivõrd selle all tuleb mõista mõne kehaosa (nt. jalg, käsi, silm vm.) kaotust või mõne elundi funktsioneerimise lakkamist. Asjaolu, et T. M. said kahjustusi hambad, ei saa lugeda kehalise terviklikkuse kaotuseks. Samuti ei kaasnenud peksmisega tekitatud kehavigastustega tema väljanägemise muutust, kuivõrd kannatanul pärast kuriteo toimepanemist esinenud paistetus oli 8 1-10-14593 ajutise iseloomuga ning on praeguseks paranenud. Ka ei ole tuvastatud, et kannatanul esineks kuriteo tagajärjel olulisi psüühika või närvitegevuse häireid. Asjaolu, et kannatanu oli ajutiselt töövõimetu, ei põhjustanud temal ka heaolu langust ega olulisi piiranguid tema tegevuses, kuivõrd pärast töövõimetuse lõppemist tema töövõime taastus ning püsib praeguseni. Samuti ei kaasnenud temal kuriteoga muutusi ega piiranguid elukorralduses. Kannatanu on põhjendanud kahju tekkimist kannatanu isikliku maine kahjustamisega tema firma klientide ees. Kohtu hinnangul on taoline põhjendus paljasõnaline, kuna ei ole tõendatud, et kannatanu kuriteoga kannatada saamise ja ajutise töövõimetusega oleks tema firma maine nüüdseks oluliselt langenud ning klientuur mujale pöördunud. Kohus ei pea seda tõenäoliseks ka seetõttu, et teenindusasutusse pöördumisel on eelkõike oluline seal osutatav töö kvaliteet ja klienti suhtumine, mille langust aga seoses kuriteoga tuvastatud ei ole. Igasugune isiku suhtes toimepandud vägivallategu tekitab talle psüühilisi kannatusi. Samas ei tähenda aga see, et alati peaks kuriteoga kaasnema lisaks varalisele kahjule ka moraalse kahju hüvitamine, vaid selle nõudmisel peaks olema täidetud eeltoodud asjaolud. Kuna antud juhul neid tuvastatud ei ole, siis ei pea kohus moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt summas 1319.13 + 4.79 + 1571.27 + 274.82 + 232.96 = 3402.97 eurot ning jätab ülejäänud osas tsiviilhagi rahuldamata. Asitõendina on kriminaalasja juures pakendis nr. 1 kannatanule T. M. kuuluv kuldkett, milline purunes kuriteo toimepanemise käigus. Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu, et kuna kuldkett on purunenud ja seda ei ole võimalik parandada, siis ta ei soovi kuldketti tagasi saada ning selle võib jätta süüdistatavale. Kannatanu on tsiviilhagis nõudnud purunenud kuldketi hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et kuna kannatanu kuldketti tagasi ei soovi, kuid tegemist on esemega, mida ei ole mõistlik hävitada, siis tuleb kuldkett vastavalt kannatanu taotlusele jätta süüdistavale A.E-le. Menetluskuludena tuleb
lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõista kaitsjatasu kogusummas 479.35 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses. Samuti kuulub Eesti Advokatuuri poolt kaitsjatasu kaitsjale hüvitamisele.
lg 1 p 4 alusel tuleb süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista 0.45 eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude eest. Kannatanu esindaja poolt on kohtule esitatud taotlus menetluskuluna esindajatasu hüvitamiseks.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu esindaja on taotlenud esindajatasu väljamõistmist kogusummas 1256.59 eurot (19661.36 krooni). Kohus leidis, et arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu – üks süüdistatav, kellele on esitatud süüdistus ühes kuriteoepisoodis, kriminaalasja kohtulikuks menetluseks kulunud aega, 1,5 tööpäeva, kuid ka seda, et kannatanu poolt on süüdistatava vastu esitatud mahukas tsiviilhaginõue, on mõistliku suurusega esindaja tasuks antud juhul 650 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt tuleb A.E-lt riigi tuludesse välja mõista sundraha summas 417.03 senti seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 9 1-10-14593 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.