← Eesti

1-12-4594/4

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 50

Kriminaalasi nr. 1-12-4594 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mail 2012.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-4594 Kohtukoosseis

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Marika Reintop Süüdistatav Kaitsja H.U Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, haridusega 8 klassi, ei tööta, aadressil: XXX.; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. vandeadvokaat Riine Lumiste elab RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada H.U

§ 424järgi ning karistada teda 2 /kahe/ kuulise vangistusega.

2.

§ 68

lg.1 alusel lugedes karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2012.a., s.o. 1 /üks/ päev, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 /üks/ kuu ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva vangistust. 3. Kohaldades

§ 73

lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.U ei pane katseaja – 3 (kolme) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava H.U suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
  2. Määratud kaitsjale makstud tasu H.U `lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
  3. Välja mõista H.U `lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb tasuda 10 /kümne/ kuu jooksul igakuiselt summas 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) euro senti ning mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  4. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 12 – 4594, sundraha“ Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg. 3 p. 4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUSE SISU H.U on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse korras, mille kohaselt teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.03.2012.a. kella 03:58 ajal Tallinnas, Narva mnt 2 juures mootorsõidukit Daewoo Matiz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik lugem 0,78 mg/l)). Sellega rikkus H.U Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani H.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Vastavalt Kr

MS § 245 alusel 10.05.2012.a. süüdistatav H.U, viimase kaitsja Riine Lumiste ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kahe) kuulist vangistust.

§ 68lg 1 alusel eelvangistuse aeg 31.03.2011.a.

s.o. 1 (üks) päev lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 1 (ühe) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päevane vangistus. Kohaldades

§ 73

sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui H.U ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristust - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei saa H.U suhtes kohaldada, kuna tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistatav H.U tunnistas kohtuistungil end temale

§ 424

järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav H.U selgitas, et 10.05.2012.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop, tema (H.U) ja tema kaitsja Riine Lumiste 2 kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop ning süüdistatava H.U kaitsja Riine Lumiste selgitasid samuti, et nad jäävad 10.05.2012.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde H.U `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava H.U poolt

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava H.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Kohus leiab samuti, et 10.05.2012.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop`i, süüdistatava H.U ja viimase kaitsja Riine Lumiste vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe H.U `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus ) asjaolusid; – ning Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.