1-04-130\4

1-04-130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Tallinn, 31.märts 2006.a. Kohtukoosseis Jüri Paap, Priit Pikamäe, Ene Randmäe Sekretär Külli Väina Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23.01.2006.a. Rait kohtuotsus Killandi süüdistuses KrK § 148 1 lg 10 järgi Apellant prokurör Laura Vaik Prokurör prokurör Laura Vaik Kaitsja adv. Viktor Kaasik RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 23.01.2006.a. kohtuotsus Rait Killandi süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Rait KILLANDI, sünd.12.03.1967.a. Tallinnas Eesti kodanik, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx x-x, anti kohtu alla KrK § 1481 lg 10 järgi selles, et tema Eesti Sõltumatu Televisiooni AS (edaspidi ESTV) juhatuse liikme ja seadusliku esindajana st. ametiisikuna KrK § 160 tähenduses perioodil august 1998.a. kuni detsember 1999.a. rikkus tahtlikult kuni 31.12.1999.a. kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 1, kuni 31.12.1998.a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 1 lg 1 ning alates 01.01.1999.a. kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid: andis koos ESTV juhatuse esimees A.K-ga ning juhatuse liikme Raul Rebasega ESTV pearaamatupidajale E.V-le korralduse arvestada kokkulepitud tasusid ESTV töötajatele ja televisiooni külalisesinejatele kahes osas: ühelt palgaosalt arvestati ja deklareeriti füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, teiselt palgaosalt jäeti tulu- ja sotsiaalmaks arvestamata ja deklareerimata. Arvestamata ja deklareerimata töötasud kogusummas 10 748 557 krooni kandis raamatupidaja O.K üle äriühingute Digicom Developments LLC ja Lawland Business Eesti Ühispangas olevatelt arveldusarvetelt ESTV töötajate ja külalisesinejate arvelduskontodele. Samuti ta arvestas, esitas, jättis kinni pidamata ja üle kandmata maksuhaldurile, Haigekassa Harju osakonnale, Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Büroole maksudeklaratsioonides maksuseaduse kohaselt ettenähtust vähem sotsiaalmaksu summas 4 781 625 krooni ja tulumaksu summas 3 741 120 krooni, tekitades selliselt riigile kahju 8 522 745 krooni. Süüdistuse kohaselt oli selline käitumine kvalifitseeritav kuni 31.05.2000.a. kehtinud seaduse kohaselt KrK § 1481 lg 2 ja 4 järgi, perioodil 01.06.2000.a. kuni 30.08.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt KrK § 148 1 lg 2, 5 ja 6 järgi ning alates 01.09.2002.a. kehtiva seaduse kohaselt KarS § 386 lg 1 ja § 389 lg 1 järgi. Maakohus mõistis R.Killandi selles süüdistuses õigeks tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tal oli ametiseisund küll äriühingu reklaamimajandust korraldava juhatuse liikmena, kuid vastavalt põhikirjale puudus tal alates 31.08.1998.a. materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded, seega ta ei olnud ametiisikuks vastavalt KrK §

1. Ta ei juhtinud ESTV majandustegevust, ta pole süüdistuses nimetatud ajavahemikul allkirjastanud ega esitanud maksuhaldurile deklaratsioone maksuseaduses kohaselt kinnipidamisele, maksmisele ja ülekandmisele kuuluvast maksusummast väiksemas summas ega tekitanud riigile kahju. Nagu juhatuse liige R.Rebane võis ka R.Killandi esindada äriühingut ainult koos juhatuse esimehe A.K-ga, tema valduses ei olnud raamatupidamisdokumente, tal puudus allkirjaõigus krediidiasutuses. 2 Maksudeklaratsioonid allkirjastanud ESTV juhatuse esimehe A.K ametiseisund vastas KrK § 160-le, ESTV juhatuse 01.10.1998.a. otsuse kohaselt lasus vastutus raamatupidamise tegevuse eest juhatuse esimehel, A.K on Tallinna Linnakohtu poolt 11.11.2004.a. süüdi tunnistatud selles, et ta kuni 06.12.1999.a. ESTV juhatuse esimehena ning äriühingu seadusliku esindajana, kellele on muuhulgas pandud juriidilisele isikule maksuseaduses ettenähtud kohustuste täitmisel äriühingu raamatupidamise ja juhatuse tegevuse korraldamine, andis ajavahemikus augustist 1998.a. kuni novembrini 1999.a. ESTV pearaamatupidajale korralduse maksta töötasu osaliselt ümbrikupalkadena ja jätta sellelt palgaosalt seaduses ettenähtud tulu- ja sotsiaalmaks arvestamata ja üle kandmata. Samaga seonduvalt mõisteti süüdi ka ESTV tolleaegsed pearaamatupidaja E.V ja raamatupidaja O.K, kohtuotsus jõustus edasikaebamiseta. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mistõttu palub kohtuotsus tühistada, mõista R.Killandi süüdi KrK § 148 1 lg 10 järgi ja karistada teda vangistusega. Taotluse rahuldamiseks esitas apellant kaks põhjendust. Esmalt leiab kaebaja, et äriühingu juhatuse liikme vastutus äriühingu juhtimistegevuse eest- olenemata juhatuse sisesest tööjaotusesttuleneb Äriseadustiku §-st 306 lg 1 ja
2. R. Killandi, olles teadlik ümbrikupalkade maksmise faktist ja mistahes maksusumma tasumata jätmisest – ehkki mitte selle ulatusest- möönis seda ja ei takistanud seda õiguserikkumist. Teise motiivina esitatakse, et maakohus jättis täielikult tähelepanuta, et R.Killandi oli isiklikult allkirjastanud 1998.a. III kvartali sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse osa andmiku ja 1999.a. novembri-detsembrikuude maksudeklaratsioonid. Ka oli ta isiklikult sõlminud töötajatega palgakokkuleppeid. Ringkonnakohtu istungil apellant täpsustas, et töötajatega palgakokkuleppeid oli isiklikult R.Killandi sõlminud tunnistajate T A ja A E väidete kohaselt. Ringkonnakohtu seisukoht Arutuseloleva süüdistuse raamidest lähtuvalt on kehtestatud kriminaalvastutus maksuhaldurile võltsitud dokumentide või deklaratsioonis valeandmete esitamise eest, kui see toimus tahtlikult ja selle tulemusel jäi maksudena laekumata vähemalt 1 miljon krooni. Materjalide kohaselt valiti ESTV juhatusse A.K 16.06.1998.a., R.Killandi 17.08.1998.a. ja R.Rebane 31.08.1998.a. Alates 31.08.1998.a. oli juhatuse 3 esimeheks A.K, kooskõlas ESTV põhikirja p 7.5 (toimik
3. köide, lk. 3938-3945) otsustati samas, et R.Killandi ja R.Rebane on õigustatud ESTV-d esindama üksnes koos A.K-ga. R.Killandi valiti ESTV juhatuse esimeheks 08.12.1999.a. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuni 08.12.1999.a. ei kuulunud R.Killandi töövaldkonda tegevus äriühingu materiaalsete väärtuste liikumise korraldamisel, milleks palkade arvestamist, maksmist ja palkadelt kinnipidamiste teostamist puudutavad toimingud vaieldamatult on. ESTV juhatuse 01.10.1998.a. otsusega pandi vastutus raamatupidamise korraldamise ning dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest juhatuse esimehele, palgaarvestamine pearaamatupidajale (toimik
4. köide, lk. 120-131). Selline tööjaotuse sisseviimine oli kohtukolleegiumi arvates kooskõlas apellandi poolt osutatud Äriseadustiku §-s 306 lg 5 sätestatuga. Äriseadustik sisuliselt küll paneb vastutuse kogu äriühingu tegevuse eest äriühingu juhatusele, kuid ei välista tegevusvaldkondade ja vastutuse jaotust juhatuse liikmete vahel. Valdkondade ja sellest tuleneva vastutuse jaotamine juhatuse liikmete vahel veidigi suuremates äriühingutes on üldlevinud ja sageli ainuvõimalik. R.Killandi ei olnud ESTV juhatuse sisetööjaotuse kohaselt kohustatud tundma valdkonda, milles arutuselolev seaduserikkumine aset leidis, tal puudus ametiseisund raamatupidamise palkade arvestamise ja maksmise korraldamisel, ta ei saa vastutada A.K poolt antud ebaseadusliku korralduse ja raamatupidajate poolt selle korralduse täitmise eest. Väide, et A.K andis sellise korralduse koos juhatuse teiste liikmetega, on tõendamata ja süüdistus on sellest sisuliselt loobunud. Siinjuures pole väheoluline, et ringkonnaprokuröri määrusega lõpetati kriminaalmenetlus ESTV programmijuhi R.Rebase suhtes süü tõendamatuse tõttu (toimik
5. köide, lk. 5320-5321), kusjuures on leitud, et reaalselt R.Rebane äriühingu majandustegevust ei juhtinud, tema valduses ei olnud maksudeklaratsioonide koostamiseks vajalikke raamatupidamisdokumente ja tal puudus allkirjaõigus krediidiasutuses. Vaieldamatult aga kehtisid samasugused piirangud ka firma reklaamitegevust korraldanud R.Killandi ametialastes volitustes. Apellandi poolt viidatud tunnistajad T.A ja A.E pole järjekindlalt ja ühemõtteliselt kinnitanud, et nimelt R.Killandi sõlmis ümbrikupalkadena makstavaid palgakokkuleppeid töötajatega või et ta oli teadlik töötasult arvestatavate riigimaksude maksmatajätmisest. Samuti puuduvad teised seda väidet kinnitavad tõendid. Kohtu arvates kui selline teadmine olekski vastuvaidlematult tõendatud, pole käesolevas asjas võimalik anda hinnangut apellatsioonis esitatud väite kohta, et R.Killandi poolt maksukorralduse seaduse ja maksuseaduse kuritegelik rikkumine seisneb talle teadaoleva õiguserikkumise- ümbrikupalkade maksmise- takistamata jätmises, seda põhjusel, et sellist süüdistust pole talle esitatud ja kohus pole sellist süüdistust 4 arutanud. Kõnesoleva majandusalase kuriteo põhjendamine apellatsiooni kohaselt Äriseadustikust tuleneva kohustuse täitmatajätmisega eeldab kohtukolleegiumi arvates sellekohase uue süüdistuse esitamist. Süüdistuse muutmine apellatsioonikohtus on võimalik üksnes tingimusel, et endise ja uue süüdistuse järgi isikule inkrimineeritavate tegude objektiivne külg jääb muutumatuks. Prokurör küll esitas maakohtu istungil kohtulikes vaidlustes väite, et R.Killandi süü seisneb tema kui ESTV juhatuse liikme poolt talle teadaoleva seaduserikkumise takistamata jätmises, kuid R.Killandile esitatud esmast süüdistust pole taotletud muuta ja esimese astme kohus ei saanud anda ega andnud arvamust sellise väite kohta. Ka apelleeritud kohtuotsuse kohaselt oli süüdistatav antud kohtu alla majandusalases kuriteos, mis seisnes ebaseadusliku korralduse andmises ning sellega seonduvas kinnipidamisele kuuluvate maksude tahtlikus arvestamata ja kinnipidamata jätmises. Kohus ei saa omal initsiatiivil asendada esialgset süüdistust oluliselt teisesisulise süüdistusega, see oleks vastuolus erapooletu ja õiglase kohtupidamise põhimõttega. Nimetatud põhjusel väljub apellatsiooni osa, mille kohaselt seisneb R.Killandi kuritegu talle teadaoleva seaduserikkumise takistamata jätmises, süüdistuse ja apelleeritud kohtuotsuse raamidest ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kriminaalasja materjalide kohaselt kirjutas R.Killandi isiklikult alla ESTV sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa arvestuse 1998.a. III kvartali andmikule 15.10.1998.a. (toimik
6. köide, lk. 688), 1999.a. novembrikuu maksudeklaratsiooni 08.12.1999.a. (toimik
7. köide, lk. 646-653) ja 1999.a. detsembrikuu maksudeklaratsiooni 05.01.2000.a. (toimik
8. köide, lk. 654-663). Süüdistusest tulenevalt on neis dokumentides näidatud ravikindlustus-, sotsiaalja tulumaksu ettenähtust vähem kokku 1 545 426.- krooni. Kõnesolev 15.10.1998.a. andmik oli koostatud ajavahemiku kohta ja palgaarvestuste alusel, mil R.Killandil puudus pädevus palgaarvestuse ja raamatupidamise valdkonnas, ka puudus süüdistataval iseseisev allkirjaõigus krediidiasutustes, seda sai ta teha üksnes koos A.K-ga. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et alla kirjutades deklareeris süüdistatav tahtlikult ettenähtust väiksemaid maksusummasid. Apellatsioonis nimetatud 08.12.1999.a. ja 05.01.2000.a. allakirjutatud dokumendid (nagu ka teistel aegadel esitatud dokumendid) koostas aruande esitamisele eelnenud kuul üle-eelmise kuu eest väljamakstud töötasu palgaarvestusest lähtudes ja esitas juhatuse esimehele allakirjutamiseks palgaarvestuse eest vastutust kandev pearaamatupidaja, kes, koostades dokumente esitamiseks maksuametile, varjas juhatuse endise esimehe A.K varasema korralduse kohaselt töötajatele osa töötasu väljamaksmist ja sellest tulenevalt riigimaksude maksmist. Selliselt toimepandud kuriteos on pearaamatupidaja E.V ka süüdi tunnistatud. A.K on muude tegude 5 hulgas süüdi tunnistatud apellatsioonis nimetatud 1999.a. novembrikuu kohta esitatud maksudeklaratsioonis teadlikult ettenähtust väiksema tulumaksu ja sotsiaalmaksu kinnitamises kogusummas 511 098.- krooni. Seega selles episoodis on olemas jõustunud kohtuotsus. Mis puutub apellatsioonis nimetatud 05.01.2000.a. allkirjastatud maksudeklaratsiooni, siis süüdistuse kohaselt deklareeriti selles makse ettenähtust vähem summas 401 695.- krooni. Ka selles deklareeriti palgaarvestust ja makse ajast, mil R.Killandi polnud juhatuse esimees. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks osutada materjalidele, mille kohaselt 08.12.1999.a. juhatuse esimeheks valitud R.Killandi käitus vastupidiselt apellatsioonis toodud versioonile, et ta oli teadlik seaduserikkumisest ja tahtlikult ei takistanud seda: olles saanud teada maksude mittekinnipidamisest, lõpetas samal kuul s.o. 1999.a. detsembris senise palgamaksmise viisi, töötajatega sõlmitud töölepingud lõpetati ja nad pidid hakkama füüsilisest isikust ettevõtjateks, müüma oma teadmisi ja oskusi teenusena ning maksma ise tulu- ja sotsiaalmakse (süüdistuskokkuvõtte lk.6, toimik 21.köide, lk. 5265). Ülalnimetatud asjaolud lükkavad ümber süüdistuse tõendamata väite, et R.Killandi andis ebaseadusliku korralduse või ta oli teadlik maksude (osalisest) varjamisest. Kriminaalasja materjalides seda väidet kinnitavad tõendid puuduvad ja neid pole nimetatud ka apellatsioonis. Tema käitumise tulemusel pole jäänud maksudena laekumata KrK §-s 1481 lg 10 nimetatud summa. Maakohtu järeldus R.Killandi tegevuses kuriteokoosseisu puudumisest on kooskõlas kriminaalasja materjalidega, apelleeritud kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Priit Pikamäe Ene Randmäe 6