lg 1 p 4 alusel välja mõista N.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 127,94 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 94 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab N.F karistust Viru Maakohtu 05.10.2011 kohtumääruse alusel, mille kohaselt rahuldati Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus ja asendati Viru Maakohtu 12.01.2009.a. kohtuotsusega (kriminaalasjas nr 1-08-15855) N.F-ile KarS § 424 järgi
lg 2 kohaldamisega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 156 päevamäära s.o 520,10 eurot vangistusega 52 päeva, s.o üks kuu ja 22 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 mõisteti N.F-ile liitkaristus, lugedes Viru Maakohtu 12.01.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistus (mis on asendatud 1 kuu 22 päevase vangistusega) kaetuks hilisema Viru Maakohtu 29.01.2010 kohtuotsusega mõistetud karistusega 3 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust. Asenduskaristuse kandmise algust loeti alates 29.01.2010 ja loeti asenduskaristus kantuks. Viru Maakohtu kohtuotsusega 29.01.2010 tunnistati N.F süüdi KarS § 200 lg 2 p 6,7,8,10 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust.
S § 65 lg 2 alusel liideti kandmata karistused Viru Maakohtu 09.01.2008 ja 02.04.2008 otsuste järgi, kokku 11 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust. N.F tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 4 (neli) aastat 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 arvestati kohtueelses menetluses vahi all oldud aeg karistusaja hulka, 12.13.12.2007 see on 2 päeva ja 23.03.2009 kuni 29.01.2010, see on 10 kuud ja 6 päeva, kokku 10 kuud ja 8 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2010 ning selle päeva seisuga jäi karistust kanda 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 22 päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine muudeti ära karistuse kandmisele asumisest. Kinnipeetavat N.F on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust röövimise eest KarS § 200 lg 2 p 6,7,8,10 järgi (1 episood) ja varguste eest KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi (5 episoodi). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks põhjusel, et kuriteod on muutunud organiseeritumaks (ettekavatsetud/kavandatud tegevus). Kinnipeetav on korduvalt kuritegusid sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 5 kuud ja kanda jääb veel vähem kui 1 aasta vangistust. Alates 19.09.2011 omandab kinnipeetav xxxx üldharidust. 12.09.2011 läbis N.F sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla on toetanud perekonnaga ja lähedastega suhtlust, kuid kinnipeetavaga on kokkusaamisel käinud vangistuse jooksul ka kriminaalkorras karistatud isikud. 16.05.2011 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Ajavahemikul 03.06.2011 – 26.09.2011 oli kinnipeetav hõivatud majandustöödega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal kinnipeetaval N.F distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama tädi V G juurde 3-toalisse korterisse aadressile xxxx. Korter on kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud. Kommunaalteenuste eest korteril võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris tädi üksi. Tädi on xxxx, kuid on nõus 3 kinnipeetavat vabanemisel vanglast toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav alustas õpinguid xxxx, minnes pärast 8. klassi lõpetamist tööle. Väidetavalt töötas kinnipeetav esialgu mitteametlikult xxxx, 1998.a. osales xxxx eriala koolitusel ja tunnistuse saamisel asus tööle ametlikult. Kinnipeetava sõnul on olnud perioode, mil oli töötu ning tegevuseta, siis tekkiski vajadus kuritegelikul teel raha teenida. Enne vangistust töötas isik xxxx xxxx ning tööandja sõnade kohaselt näitas end hea töölisena. Enne vangistust sai kinnipeetav oma sõnul töötasu, kuid kulutused olid suuremad kui sissetulekud ning seetõttu pani toime vargused ja röövi. Väidetavalt võttis ta sms-laenu, et rahaliselt hakkama saada ning röövist saadud tulu kasutas enamuses võlgade katteks, samuti käis kasiinodes mängimas. Majandusliku toimetuleku oskus on isikul puudulik – oma sõnul ei suuda kulusid ning tulusid tasakaalus hoida. Vabanemisel võib toimetulekut mõjutada hagide maksmine, kuid väidetavalt kavatseb isik seda teha ning tulla rahaliselt toime. Vangistuse ajal on materiaalselt toetanud ema ning õde. Viru Vangla andmetel seisuga 26.03.2012 on vabanemisfondis 67,50 eurot, rahalisi nõudeid on 214 197,79 eurot. Kinnipeetav omab vabanedes garanteeritud töökohta xxxx elektrijuhtmete ja -seadmete paigaldusega tegelevas firmas. Tööandja on F K, kes on kinnipeetavale sugulane. Kinnipeetava N.F-i sotsiaalsesse lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja ema abikaasa, kellega omavahel suheldakse telefonitsi igapäevaselt ja kes on valmis teda vabaduses toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetava sõnul on teda vangistuse jooksul külastanud paljud tuttavad, neist mõni üksik kriminaalse taustaga. Kinnipeetav tunnistab, et on mõjutatav ning ka käesoleva kuriteo pani toime, kuna sõber tegi ettepaneku. Kinnipeetav tunnistas, et varasemalt tarvitas alkoholi sagedamini ja suuremates kogustes, mis soodustas kuritegude toimepanemist (kriminaalkorras karistatud sõiduki juhtimise eest joobes 2-l korral, 2008 pani joobes olles toime varguse). Isik väidab, et enne vangistust tarvitas alkoholi paar korda kuus ja väiksemates kogustes, tavaliselt pidudel. Isik tunnistab, et on paaril korral proovinud kanepit ja amfetamiini, kuid väidetavalt narkootikumid talle ei meeldinud ning seetõttu ta neid edasi ei tarvitanud. Kinnipeetav ei oska piisavalt oma olukorda analüüsida, oma tegusid hindab negatiivselt peamiselt läbi selle, mis kahju see talle endale toob. Kinnipeetav on motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuid siiani rehabilitatsiooni programmides osalenud ei ole. Kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Impulsiivsele käitumisele viitab isiku varasem korduv karistatus sõiduki joobes juhtimise eest ning võimetus oma tegusid seletada. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale vabanemist on 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Varavastaste kuritegude puhul on ohustatud peamiselt juriidilised isikud, joobes juhtimise puhul on ohustatud jalakäijad ning kaasliiklejad. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem materiaalsete vajaduste tekkel, kui legaalne sissetulek neid vajadusi ei kata. Ohtlikkus võib suureneda grupipoolsel mõjutusel või kui kinnipeetav tarvitab alkoholi. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab vabastada N.F-i tingimisi ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku panna kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema O M koos oma abikaasa M M, õde K M ning tädi V G. Viimase sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata, ametliku töökoha leidmiseni on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku panna vabanemisel riskide maandamiseks N.F-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. 4 N.F leidis kohtuistungil, et ta on valmis vanglast tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, lubades asuda kohe tööle. Kinnipeetava sõnul seisnevad tema suured võlad vargusega ja röövimisega tekitatud kahjudes, milliseid kahjusid lubab ta hakata maksma oma igakuisest töötasust. N.F-i sõnul ei teadnud ta varem, mis on vangla, kui oleks teadnud, poleks ta neid tegusid toime pannud. Kinnipeetav lubas, et kui teda vabastatakse, siis ta enam seadust ei riku ja täidab talle pandud kohustused. Prokurör ei toetanud kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, leides, et see oleks ennatlik, sest tema poolt toime pandud kuriteod on muutunud järjest raskemaks, viimane kuritegu röövimine on esimese astme kuritegu, toime pandud ettekavatsetult ja koos kaaslasega. Selle viimase kuriteo pani N.F toime katseajal. Positiivne on tema puhul see, et vanglas olles ei ole tal korrarikkumisi, tal on kindel elukoht, töökoht. Vangla iseloomustusest võib välja lugeda seda, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist, ta on mõjutatav teiste poolt ja kui tal sissetulekust ei piisa, võib ta uuesti asuda kuritegelikule teele. Kaitsja leidis, et kinnipeetav N.F tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest kinnipidamiskohas viibimise aeg on möödunud korralikult, rikkumisi tal ei ole, ta jätkab õpinguid, on läbinud vastavad kursused. Vangla toetab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanemisel on tal lähedaste toetus, on elukoht ja on ka ilmselt garanteeritud töökoht. Töötades on tal reaalselt võimalik asuda kahjude heastamisele, see on ka kannatanute huvides. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu N.F ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust esimest korda. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 6,7,8,10 järgi, mis on esimese raskusastme kuritegu. Selle kuriteo pani N.F toime temale kahe varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimasele kuriteole oli omane organiseeritus ja ettekavatsetus. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et kuna kinnipeetav on kergesti teiste poolt mõjutatav ja kui tal töötasust ei piisa, arvestades väga suuri võlanõudeid, alkoholisõltuvust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib N.F toime panna uusi kuritegusid. N.F oli ka varem olemas lähedaste materiaalne ja moraalne toetus, kuid vaatamata sellele jätkas ta kuritegude toimepanemist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid N.F-i puhul selliseid asjaolusid ei esine. 5 Kohus tunnustab N.F selle eest, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja seda, et ta õpib ning on ennast mitmekülgselt arendanud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 127,94 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76;
Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes
Jätta Viru Maakohtu
lg 1 p 4 alusel välja mõista N.F-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 76.80 eurot riigituludesse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.