4-12-5417/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-5417 Kohtukoosseis Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus kaebuse läbivaatamata jätmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Z.T määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes V™S § 194, § 196 lg-st 2, 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3 ja 150 lg-st 2 tühistada Viru Maakohtu
4. novembri 2012 määrus Z.T kaebuse läbivaatamata jätmise kohta.
5. Rahuldada Z.T määruskaebus.
6. Saata väärteoasi maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
7. V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna avariipolitseinik J.M. tegi 15.10.2012 kiirmenetluse otsuse Z.T karistamisest Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80 (kaheksakümmend) eurot. 26.10.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Z.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna avariipolitseinik J.M. 15.10.2012 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,
8. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.11.2012.a määrusega jäeti Z.T kaebus käiguta. Kaebuse esitajale anti tähtaeg 10 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitajale selgitati, et kui kaebuses olevaid puudusi ei kõrvaldata määratud aja jooksul, siis jäetakse kaebus vastavalt V™S § 118 lg 2 p-le 3 läbi vaatamata. Viru Maakohtu 27.11.2012 määrusega jäeti Z.T kaebus läbi vaatamata. Esimese astme kohtumääruse sisu Maakohus selgitas, et V™S § 118 lg 2 p 3 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Vastavalt V™S § 41 lg-le 2 juhul, kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest oli kaebuse käiguta jätmise määrus kätte antud kaebuse esitajale, seega luges kohus 12.11.2012 kaebuse käiguta jätmise määruse Z.T-le kätte antuks. Kohus leidis, et kaebuse esitaja, saades 12.11.2012 kätte Viru Maakohtu 05.11.2012 määruse kaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks, ei täitnud seda täies ulatuses ning ei kõrvaldanud kõiki kaebuses olevaid puudusi. Nimelt ei ole märgitud uues, 20.11.2012 saadetud kaebuses, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib, et menetluses osaleks kaitsja. Sellega rikkus kaebuse esitaja V™S § 115 lg 3 p 1, 2 sätteid. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Z.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna avariipolitseinik J.M. 15.10.2012 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,008795 läbi vaatamata ning tagastada kaebus selle esitanud isikule. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Z.T esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus asjas 4-125417 ja vaadata kaebus läbi kohtuistungil kaebaja osalemisel ilma kaitsjata. Määruskaebuse põhiseisukohad on järgmised. V™S 115 sätestab nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt peab olema kaebuses märgitud, kas menetlusalune isik soovib kohtuistungist osa võtta. 20.11.2012 esitatud kaebuses märkis Z.T, et soovib antud asja läbivaatamist kohtuistungil, mis omakorda tähendabki, et kaebaja soovib kohtuistungil osaleda. Seega on maakohtu viide V™S §-le115 väär. Avalduses ei ole tõesti märgitud, kas kaebaja soovib või ei soovi kaitsja osalemist. Samas näeb V™S § 19 lg 3 kaitsja kohustusliku osalemise ette juhul, kui isik, kelle suhtes on menetlus algatatud, on 14-18 aastane alaealine isik või kui ta psüühikahäirest tingituna ei ole suuteline esindama end ise. VTMS § 115 lg 1 p 4 peab märkima kaitsja olemasolul tema nime, perekonnanime, aadressi, telefoninumbrid ja e-posti aadressi. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja neid andmeid märkinud, mis on tõlgendatav üheselt – kaebajal ei ole ja ta ei soovi kaitsjat. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud Z.T taotlus maakohtu määruse tühistamiseks ja kaebuse läbi vaatamiseks. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele on sätestatud V™S §-s
9. Antud juhul on maakohus jätnud kaebuse läbi vaatamata, viidates nimetatud paragrahvi lõike 3 punktide 1 ja 2 sätete rikkumisele ja leidnud, et kuna menetlusalune isik ei ole kaebuses märkinud, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib kaitsja osavõttu istungist, kui tal seda ei ole, ei kuulu tema kaebus läbivaatamisele. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud minetused asja sisulist läbivaatamist ei takista. Riigikohus on leidnud, et V™S § 115 lg 1 p-des 7-9 kirjeldatud kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Samas kui kaebus nendele nõuetele ei vasta, siis ei ole see rikkumine VTMS § 150 mõttes oluline (RKK 3-1-1-19-04). Ringkonnakohtu hinnangul laieneb see põhimõte ka lõikele
10. Seetõttu võib ka puudustega kaebust menetleda, kui need puudused ei takista kaebuse menetlemist. Eelnimetatud lahendis on 2 Riigikohus leidnud, et puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et see, kas isik soovib või ei soovi istungist osa võtta, ei takista tema kaebuse läbivaatamist. Nagu maakohus ka oma 05.11.2012 määruses õigesti on märkinud, võib kohus V™S § 120 alusel kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on menetlusalune isik avaldanud, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Z.T määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulebki tema avaldust tõlgendada soovina kohtuistungil osaleda. Ringkonnakohus selgitab siiski, et ka juhul, kui isik on jätnud märkimata istungist osavõtu soovi, ei saa seda automaatselt tõlgendada isiku soovimatusena istungist osa võtta. Kohus peab sel juhul informeerima menetlusalust isikut istungi ajast, sest asja arutamisest osavõtmine on isiku põhiõigus. Asja läbivaatamist ei takista seegi, et isik ei ole märkinud, kas ta soovib kaitsja osavõttu, kuivõrd kaitsja osavõtt on alates kohtumenetlusest kohutustuslik üksnes juhul, kui menetlusalaune isik on 14- kuni 18- aastane või ei ole oma psüühikahäire tõttu suuteline end ise esindama. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga, et jättes märkimata § 115 lg 1 p-s 4 sätestatud kaitsja andmed, on see tõlgendatav kaitsja puudumisena. Samuti ei ole menetlusalune isik avaldanud soovi kaitsja määramiseks, ehkki maakohus on talle selgitanud oma 05.11.2012 määruses riigi õigusabi saamise võimalust. Antud juhul on menetlusaluse isiku tahe seega selgelt väljendatud ja ei tohiks kuidagi takistada väärteoasja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse Z.T kaebuse läbivaatamata jätmisest ning saadab väärteoasja maakohtu teisele koosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. Paavo Randma Kohtunik 3