järgi käskmenetluses V.B isikukood: ik:XXX; Eesti Vabariigi kodanik, kriminaalkorras karistamata, elukoht: XXXX Kaitsja menetluses: Aivar Hint Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus Süüdistatav otsustas: Süüdi tunnistada V.B
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot) s.o kokku 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2012 - 30.11.2012.a, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 19,20 eurole ja V.B-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 300(kolmsada)eurot ja 80 senti tasumisega riigituludesse.
määrata, et rahalist karistust 94 päevamäära, so 300(kolmsada)eurot ja 80 senti riigituludesse, tasub V.B (kümnes) võrdses osas, s.o 30,08 euro kaupa 10 (kümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
Rahaline karistus tuleb tasuda pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB- s kontole 10220034796011, viitenumber 4100065035; Swedbank kontole 221023778606, viitenumber 4100065035; Danske Bank AS Eesti filiaali kontole 333416110002, viitenumber 4100065035 KrMS § 180 alusel välja mõista V.B-lt riigituludesse sundraha nelisada kolmkümmend viis
Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada V.B süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot) s.o kokku 320 (kolmsada kakskümmend) eurot.
alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2012 - 30.11.2012.a, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka, mis vastab
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kuuele päevamäärale, s.o 19,20 eurole ja V.B-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 300,80 eurot. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 94 päevamäära, so 300,80 eurot riigituludesse, tasub V.B (kümnes) võrdses osas, s.o 30,08 euro kaupa 10 (kümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus on seisukohal , et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. V.B-le esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. V.B poolt 29.11.2012.a kella 05.03 ajal Tartu linnas Soola ja Kalevi tänava ristmikul mootorsõiduki Toyota Corolla reg. nr-ga 918 MGS juhtimine alkoholijoobe seisundis on tõendatud järgnevate kohtulike tõenditega: Tunnistaja Andrus Aidase ütlused (tl 3) kinnitavad politseipatrulli poolt V.B peatamist ning sündmuskohal tema joobe mõõtmist tõendusliku alkomeetriga. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 4-5)tõendab, et V.B poolt väljahingatava õhku mõõdeti tõendusliku alkomeetriga ning alkomeetri näidu väljatrükk tõendas , et V.B väljahingatav õhk sisaldas 0,85 mg/l alkoholi. Seega on tõendatud, et V.B oli sündmuskohal Liiklusseaduse § 69 lg. 4 p. 1 järgi alkoholijoobes olev mootorsõiduki juht ning ta oli ka seetõttu juhtimiselt kõrvaldatud, mille kohta oli vormistatud ka juhtimiselt kõrvaldamise otsus( tl. 6) Seega oli V.Boime pannud
Kahtlustatava V.B ütlused (tl.12-13) kinnitavad sündmuskohal tema kinnipidamist ning tema alkoholijoobe mõõtmist. V.B oma ütlused kinnitavad tema poolt eelmisel õhtu ohtralt õlle joomist ning tema toimetamist Tartu Arestimajja. Oma ütlustes on V.B avaldanud kahetsust oma teo osas. Õiend juhtimisõiguse kohta (tl 7) kinnitab V.B õigust juhtida mootorsõidukit
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. V.B on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavad asjaolud
Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus V.B poolt 30.1.2012 antud ütlustes (tl. 12) avaldatud kahetsust. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada V.B kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega. Vastavalt
lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada V.B(Leesi) 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o.320 euroga on põhjendatud, arvestades seejuures kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust;
lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, kusjuures arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 3,20 eurot. Vastavalt
lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Toimikus olevast teatisest V.B keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2010, ja 2011 (tl 17) nähtub, et V.B-le tuleb päevamäära suuruseks arvestada 3,20 eurot-minimaalmäär.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus nõustub prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning on seisukohal, et V.B-le mõistetud rahalise karistuse tasumine tuleb ajatada kümnele kuule. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistavatel tasuda ka menetluskulud. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on V.B menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 , 5 ja 9 järgi määratud kaitsjale makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1, 57 eurot, sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot. Kaitsja taotlus sundraha osas rakendada kiirmenetluse korda ning vähendada sundraha poolele, ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole kiirmenetlusega, vaid käskmenetlusega. Arvestades, et V.B on üliõpilane ning tal tuleb menetluskulude kõrval tasuda ka rahalist karistust, leiab kohus, et on põhjendatud ajatada menetluskulude tasumine kümnele kuule. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.