1-08-15820/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15820 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare (Saar) määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Ann Saarele tema poolt T.L-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista T.L-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Ann Saare poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
7. T.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.L 1-08-15820 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Harju Maakohtu 18.08.2011 otsusega mõisteti T.L süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldades vangistusega 2 kuud. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja T.L liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. Harju Maakohtu 26.10.2011 otsusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele T.L-ile Tartu Maakohtu 16.08.2011 määrusega asenduskaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 alusel suurendati T.L-ile täitmise pööratud vangistust Harju Maakohtu 18.08.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra ning loeti T.L lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 16.08.2011 ja lõpp 26.06.
10. Tartu Maakohtu 03.12.2012 määrusega jäeti T.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
11. Maakohus tõi välja, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.L vangistuse kandmise aja jooksul seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud (viimati 14.09.2012). T.L on uimastisõltlane ning paikneb alates 30.03.2012 Tartu Vangla esimese üksuse teises eluosakonnas, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkimas tahe tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ning enda sõltuvusprobleemidega. T.L on osalenud sotsiaalprogrammis Convictus, tööotsimise grupitöös, kahel korral Anonüümsed Narkomaanid tugigrupi tegevuse presentatsioonidel ning ta on käinud psühholoogi vastuvõttudel. 01.09.2012 alustas T.L puidupingitöölise eriala õpet ning osaleb leerikursustel. Vangla hinnangul on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54% ning Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt on T.L vabanemise korral võimalik elama asuda oma perekonna juurde aadressile XXX. Vabanemisel puudub T.L kindel töökoht ning töökoha saamist raskendab asjaolu, et tal on algharidus ja puudub kindel eriala. T.L on olnud kahel korral kriminaalhooldusel. Esimesel katseajal rikkus ta kahel korral kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning tema katseaega pikendati kokku nelja kuu võrra. Teise katseaja seitsmendal kuul pani ta aga toime uue kuriteo. Maakohus leidis, et T.L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Maakohus märkis, et T.L on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu hinnangul ei võimalda aga süüdimõistetu isik, eelnev elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal teda ennetähtaegselt vabastada. Maakohus märkis, et T.L isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda neljal korral kriminaalkorras karistatud ning talle on kohus korduvalt andnud võimaluse jätkata elu vabaduses. Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega karistati T.L KarS § 74 sätteid kohaldades vangistusega tingimisi ja allutati ka katseajaks käitumiskontrollile, kuid T.L rikkus korduvalt talle pandud kohustusi, mistõttu katseaega tuli kahel korral pikendada (Harju Maakohtu 02.07.2008 määrusega ja -2- Harju Maakohtu 28.04.2009 määrusega). Olles Harju Maakohtu 18.01.2001 otsusega vangistuse kandmiselt osaliselt vabastatud ja allutatud KarS § 74 alusel käitumiskontrollile, pani T.L katseajal toime uue kuriteo. Selline T.L varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Lisaks eeltoodule ei ole T.L maakohtu määruse kohaselt suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Seitsme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab maakohtu hinnangul asjaolule, et T.L pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Maakohus viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 p-s 8.1 avaldatud seisukohale, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohus märkis, et sotsiaalprogrammi ja tööotsimise grupitöö läbimine, kindel elukoht ja perekonna toetus on T.L positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles eelnevalt nimetatud negatiivset. Maakohtu hinnangul võib arvata, et kindel elukoht ja toetav perekond oli T.L olemas ka varem, kuid vaatamata sellele pani ta toime uusi kuritegusid. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu 3.
12. T.L määruskaebus T.Laotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T.L märgib, et on vangistuse ajal korralikult käitunud, suuremaid rikkumisi ei ole olnud ning ta on näidanud üles huvi end parandada. Määruskaebuse kohaselt on T.L vanglas osa võtnud pakutavatest programmidest, tegelenud sõltuvusprobleemidega ja endise eluviisi analüüsimisega ning jätkanud õpinguid. T.L toob välja, et tal on vabaduses toetav perekond, elukoht ema juures ja töökoht AS-s F. pakkijana. Määruskaebuse kohaselt ei võtnud maakohus töökoha olemasolu arvesse, kuna T.L kasuisa palus, et vanglast töö juurde ei helistataks, et kuna see kahjustaks tema mainet. Määruskaebuse kohaselt soovib ja suudab T.L vabaduses riigile võlad tasuda. Lisaks plaanib T.L luua perekonna ja muretseda oma elukoha. Süüdimõistetu märgib, et kahetseb toimepandud kuritegusid, tunneb nende pärast häbi ning lubab edaspidi elada õiguskuulekalt. 3.
13. T.L kaitsja määruskaebus T.L kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja T.L vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja arvates jättis maakohus põhjendamatult piisava tähelepanuta T.L kohta esitatud positiivsed näitajad. Kaitsja märgib, et Tartu Vangla iseloomustuses on positiivsena ära toodud T.L igakordne aktiivne kaasalöömine töötubades, iseseisvate tööde edukas ja õigeaegne tegemine, tema suur huvi õpinguid jätkata, vabanedes ootav tugivõrgustik, head ja toetavad suhted päritoluperekonnaga ning kindel elukoht. Määruskaebuse kohaselt on Tartu Vangla T.L kohta märkinud, et viimane ei taha oma elu samamoodi jätkata, soovib hoiduda vanadest tuttavatest, jätkata elu vabaduses elukaaslase, töö ja toetavate lähedastega. Lisaks tahab T.L olla eeskujuks oma nooremale õele, mida avaldas ka enda ärakuulamisel Tartu Maakohtu 03.12.2012 istungil. Kaitsja hinnangul tuleb arvestada, et S. Palme on oma varasemaid negatiivseid hoiakuid muutnud ja kohtuistungil kinnitanud, et varasemad seaduserikkumised tulenesid tema nooruse rumalustest. Kaitsja leiab, et T.L puhul on märkimisväärsed soov ja tahe vabanemise korral tööle asuda kasuisa juurde mööblifirmasse F AS, mis võimaldab kriminaalhooldaja kõrval ka kasuisa toetust ja kontrolli. Kaitsja toob välja, et ka kriminaalhooldaja on märkinud, et T.L on lähedaste poolt koju oodatud. -3- Kaitsja on seisukohal, et maakohus on jätnud arvestamata T.L ütlused kohtus, millest nähtuvalt viimane avaldas, et on nõus vabanemisel kõikvõimalike lisakohustustega. Kaitsja märgib, et T.L teab, et vabanemise korral nii kontrollnõuete kui ka lisakohustuste täitmatajätmine toob kindlasti kaasa karistuse kandmisele tagasisuunamise. Kaitsja hinnangul oleks vabanenule lisakohustuste määramine tunduvalt tõhusam abinõu kui isiku vangistusse jätmine. Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata, et T.L vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on temale määratav katseaeg pikem kui karistuse täielik ärakandmise aeg. Määruskaebuse kohaselt soovib T.L ennetähtaegset vabastamist ning on nõus ka sellega, et katseaeg kestab ühe aasta. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks T.L puhul otstarbekas ning tema puhul tuleks pöörata olulist tähelepanu sellele, et ta on varasemalt sattunud seadusega vastuollu noores eas, hoomamata täielikult oma teo tagajärgi, mistõttu on tähtis, et vabanenuna oleks tema üle kriminaalhooldaja kontroll. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on kriminaalhooldajal võimalik kohaldatava katseaja lõpuni jäänud aja jooksul hakata tegelema T.L õiguskuulekale käitumisele suunamisega ja temale igakülgse professionaalse abi andmisega. Kaitsja leiab, et 22-aastast isikut, kes on õigusrikkumised toime pannud nooruse rumalustest, on võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral distsiplineerida ja suunata õiguskuulekale käitumisele kriminaalhoolduse kaasabil. Kaitsja möönab, et T.L on kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid märgib, et need jäävad kehtima ka siis, kui T.L vabaneb seoses karistuse ärakandmisega. Kaitsja leiab, et T.L oleks õige allutada kriminaalhooldusele, mis kestab edasi ka pärast karistusaja ärakandmist.
14. Ringkonnakohus tegi 14.12.2012 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 28.12.
15. Nimetatud kuupäevaks prokurör täiendavaid seisukohti ringkonnakohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et T.L vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on T.L tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgnevat. 5.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et T.L ja tema kaitsja määruskaebused ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja T.L tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebustes väljatoodud positiivsed asjaolud T.L ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. 5.
18. Ringkonnakohtu hinnangul näitab T.L senine elukäik ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal, et temast lähtuv risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. T.L on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral, muuhulgas varavastaste kuritegude, kehalise väärkohtlemise, piinamise ja grupis toime panud omavolilise sissetungi eest ning teda on korduvalt karistatud väärteokorras. Kuna T.L-ile seni mõistetud karistused ja vangistuses viibimine ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, ta on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist ja narkootikumide tarvitamist ning teda on ka vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et praeguseks vaid ligikaudu 1 aasta ja 4 kuu pikkuse -4- vangistuse ärakandmine, vanglas õppimine, sõltuvusprobleemiga tegelemine, sotsiaalprogrammides ja grupitöödes osalemine, lähedaste toetus, elu- ja töökoha olemasolu, soov edaspidi õiguskuulekalt elada ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid seekord piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. 5.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et T.L ei ole oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud väidetega, et T.L vangistuses suuremad rikkumised puuduvad ning tema käitumine vangistuses on näidanud, et süüdimõistetu on end muutnud ja suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohus leiab, et T.L distsiplinaarkaristused vanglateenistuja korraldusele mitteallumise, keelatud esemete hoidmise ja tubakatoodetega seotud korduvate rikkumiste eest viitavad sellele, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada ning talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses tema õiguskuulekust oluliselt iseloomustavaks asjaoluks ning T.L puhul näitab järjepidev korrarikkumine, et süüdimõistetu lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda jäävad paljasõnaliseks. 5.
20. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses esitatud väitega, et T.L suhtes oleks kriminaalhoolduse kohaldamine tõhus meede tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks. Arvestades T.L korduvat kriminaalkorras karistatust, varasemalt katseaja nõuete rikkumist ja õigusvastase käitumise jätkamist vangistuses, ei ole ringkonnakonnakohtu hinnangul tõenäoline, et T.L suudaks kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi täita ning kriminaalhooldaja ja lähedaste toel kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seetõttu täidab ringkonnakohtu hinnangul T.L suhtes karistuseesmärke paremini vangistus ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhoolduse kohaldamisega oleks praegu ennatlik ja põhjendamatu. 5.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T.L tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 5.
22. T.L kaitsja A. Saar on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt T.L-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 5 pooltundi, arvestades ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamist puudutava määruskaebemenetluse keerukust ja määruskaebuse mahtu (kaitsja sisulised seisukohad ligikaudu 1 lehekülg) põhjendatud. Võttes arvesse Tartu Ringkonnakohtu senist riigi õigusabi kulude väljamõistmise praktikat, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud käesolevas asjas määruskaebemenetluses riigi õigusabi andmisele kuuluva aja arvestuseks 3 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat A. Saarele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu 3 pooltunni eest summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, T.L-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu T.L-ilt välja. Paavo Randma Mati Kartau -5- Maarika Kuusk