lg 2 p 7, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav Kaitsja B.N, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood xxx, emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht ERSP, töödejuhataja, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral - 02.03.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt
lg 1 ning 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 5k katseajaga 18 kuud, 14.08.2009.a. määrusega pikendatud katseaega 4 kuu võrra (seega katseaeg 22 kuud), väärteokorras karistatud 18-l korral, tõkendina kohaldatud vahistamist ja kinni peetud Soomes alates 11.04.2011.a. Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.N
lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 02.03.2009.a otsusega kriminaalasjas 1-09-3006 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 (viis) kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis B.N-ile mõista 10 (kümme) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. 1
lg 1 alusel lugeda liitkaristusest kantuks B.N poolt eelvangistuses viibitud aeg 04-05.03.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks B.N 10 (kümme) kuud 8 (kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb kandmata liitkaristuse algust arvestada alates 11.04.2011.a., s.o B.N kinnipidamisest Soome Vabariigis. B.N menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 491 (nelisada üheksakümmend üks) eurot 04 senti; 3) paljunduskulu 45 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda B.N-ilt menetluskuludena sisse 600 (kuussada) eurot ja määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul alates 2012.a aprillist, kohustades teda tasuma igakuiselt 07-ndaks kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. B.N suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid - 19 tühja kanistrit ning kütusepump, mis on hoiul Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, tuleb kohtuotsuse täitmisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK B.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Raiko Kruuskandiga 2009.a. oktoobri - novembri kuus, (täpsem kuupäev teadmata), Tartumaal Tartu vallas Võibla külas asuvas parklas võtsid ära, kasutades selleks kütusepumpa, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, seisvast sõidukist Hyndai Robex180 200 liitrit sinist kütet maksumusega kokku 191,73 eurot (3000 krooni). Vargusega tekitasid B.N ning Raiko Kruuskand OÜ Mantrum`ile kahju 191,73 eurot (3000 krooni). Peale selle süüdistatakse teda selles, et tema, süstemaatiliselt, grupis koos Raiko Kruuskandiga 05.01.2010.a. kella 02.00 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Tallinna mnt 7 parklas võtsid ära, kasutades selleks kütusepumpa, ebaseadusliku omastamise eesmärgil seisvast sõidukist Scania 909 MDC 290 liitrit diiselkütet maksumusega 294,70 eurot (4611 krooni). Vargusega tekitasid B.N ning Raiko Kruuskand OÜ Goldstern`ile kahju 294,70 eurot (4611 krooni). Seega B.N pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt, süstemaatiliselt, pani toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust.
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 5 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 10 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 11.04.2011.a., mil isik Soome Vabariigis kinni peeti. Soome Vabariigist Eesti Vabariiki äratoomise kulud jätta kriminaalmenetluses lahendamata, kuivõrd vormikohast hainõuet esitatud ei ole. OÜ Mantrum esitas tsiviilhagi summas 191,73 eurot, mis kuulub solidaarsele väljamõistmisele B.N-ilt ja Raiko Kruuskandilt, B.N osa 95,87 eurot on makstud. Ülejäänud osa on välja mõistetud Raiko Kruuskandilt tema süüditunnistamisel. Kui Raiko Kruuskand ei hüvita nimetatud nõuet, on kannatanul õigus pöörduda solidaarse nõudega B.N vastu. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja esitas taotluse, mille kohaselt palus menetluskulusid vähendada, kuna süüdimõistetu on olnud küllaltki pikka aega vahi all, mistõttu sel ajal tal puudus sissetulek. Vabaduses on tal kaks alaealist last, neist noorim vaid kuue kuune. Eeltoodud asjaoludel käiks kogu menetluskulu tasumine talle ilmselt üle jõu ja seaks raskesse olukorda kogu perekonna. Lisaks palusid B.N ja tema kaitsja menetluskulude tasumise määrata ühe aasta peale. Prokurör leidis, et menetluskulusid võiks teatud osas vähendada, s.o osas, mis puudutab kaitsja sõidukulusid Tartust Jõgevale. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja nende tasumise ajatamiseks on põhjendatud kaitsja poolt välja toodud asjaoludel. Menetluskulusid määrates tuleb kohtul arvestada KrMS § 180 lg 3 kohaselt süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Käesolevas kriminaalasjas on olnud tavapärasest suuremad kulud, kuna esialgselt toimus asja lahendamine üldmenetluses. Isik on olnud pikka aega vahi all ja sel ajal tal sissetulekud puudusid. Ka vahi alt vabanemisel, on esialgu vaja uuesti töö leida. Kogu menetluskulu sissenõudmine seaks käesoleval juhul põhjendamatult raskesse olukorda kogu pere, kus on kaks alaealist ülalpeetavat. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kuna ka vähendatud ulatusese menetluskulu korraga tasumine ei ole ilmselt jõukohane, siis määrab kohus need tasumisele osade kaupa peale karistusaja lõppu. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.