Kriminaalasi nr . 1 – 12-1211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Otsuse tegemise aeg ja koht 07. v

§ 424

järgi süüdistatav: N.V (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx); emakeel-eesti keel, kesk- eri haridus, töökoht või õppeasutus- VMT Viljandi metall Põltsamaa tsehh, tööline, varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud ühel korral; Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend: puudub; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja : kohtueelselt- vandeadvokaat Arri Tooming, kohtumenetluses kaitsjast loobunud KrMS § 45 lg.4 p1 kohaselt. Kohtuistungi toimumise aeg 07. veebruar 2012. A Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 249, § 2563, § 2564 lg.1, lg.2, lg.4, § 2565 lg.1 p.2, lg.2, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada N.V

§ 424järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o.

770 (seitsesada seitsekümmend ) eurot riigi tuludesse. 1

§ 66

lg.1, lg.3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsusele järgenavst kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 65 eurot kuni kogu karistusesumma tasumiseni.

§ 50

lg.1 p.1 alusel võtta N.V*ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber

1. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-1211 rahaline karistus. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja N.V*ilt sundraha 218 eurot riigi tuludesse. Mõista välja N.V*ilt tasu 57.60 eurot kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Riigi õigusabi tasu summas 47.71 eurot jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise õigusabi osutanud kohtulahendi alusel advokatuur. kaitsjale korraldab Sundraha ja menetluskulu (tasu õigusabi eest) tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
2. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-1211 sundraha ( menetluskulu). Määrata menetluskulude tasumine ositi ja määrata, et N.V*il tule b menetluskulud (kokku 275.60 eurot) tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise kuust, tasudes iga kuu 22.70 eurot. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud määratud tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Prokurör esitas kohtule suulise taotluse asja arutamiseks kiirmenetluses ja andis üle kriminaalasja materjali. Kohtunik kontrollis kriminaalasja materjali hulgas kohtualluvust määrava alusega KrMS § 24 lg.1 järgi- et tegu on toime pandud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja tööpiirkonnas. 2 Kohtule on esitatud kiirmenetluse protokoll ja selle juurde KrMS § 2562 lg.3 alusel lisatud KrMS § 245 andmed. Prokurör põhjendab asja lahendamist kiirmenetluses ja selgitab peetud läbirääkimiste kulgu. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: karistamata isik, väärteotrahv tasutud. Sissetuleku päevamäär on arvutatud aasta 2010 andmete alusel, mis on suhteliselt kõrge. 2011.a. andmeid veel ei ole, kuid süüdistatava ütluste järgi on see tunduvalt madalam. Arvestades rahalise karistuse võimalikku summat, on kokku lepitud rahaline karistus üsna miinimumi lähedal. Rahalise karistuse tegeliku tasumise eesmärgil on lepitud kokku osaline tasumine 12 kuu jooksul. Juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on isikul raske kanda ja seega piisavalt mõjus. N.V kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi ja on kokkuleppega nõus. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel. Süüdistatav taotleb menetluskulude tasumise võimaldamist aasta jooksul. Süüdistatav on loobunud kaitsja osalemisest kohtuistungil (tl.30). Selline võimalus tuleneb KrMS § 45 lg.4 p.
3. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et N.V tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema olles alkoholijoobes ( ühes liitris väljahingatavas õhus 1,15 mg/l alkoholi), juhtis 01.02.2012.a. kell 15.48 ajal Jõgevamaal Põltsamaa maanteel Krooningi tankla juures mootorsõidukit Chrysler re.nr. 874 ARM. Sellega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo .

Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.V-le karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära ulatuses, s.o. 770 eurot riigi tuludesse.

§ 66

lg.1, lg.3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsusele järgenavst kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 65 eurot kuni kogu karistusesumma tasumiseni.

§ 50lg.1 p.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks.

Kohus on seisukohal, et on olemas kiirmenetluse kohaldamise alused- isikut kahtlustatakse teise astme kuriteos, kõik tõendamiseseme asjaolud on selged ja nende kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Seetõttu saab asjas teha kohtuotsuse KrMS § 2565 lg.1 p.2 alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab teole. Tegemist on isiku esmakordse süüdimõistmisega. Väärteokorras on N.V karistatud samaliigilise teo eest aastal 2009 ja praeguses asjas fikseeritud joove –lõplik mõõtetulemus 1,15 mg/l- ei võimalda lisakaristust kohaldamata jätta. Menetluskuludeks on sundraha ja tasu kaitsja õigusabi eest. Sundraha vähendab kohus KrMS § 2565 lg.2 alusel 218 euroni. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus (tl.2829), millega on hüvitatud tasu 38.40 eurot menetlustoimingul osalemise eest ja taotlus ja määrus (tl.21,22), millega on hüvitatud 66,91 eurot. Kokku õigusabikulusid 105.31 eurot. Kohus vähendab väljamõistetavat õigusabikulude summat kaitsjale õigusabi osutanmise kohta sõitmiseks kulutatud aja tasu arvel ja sõidukulude arvel, kokku summas 47.71 eurot, 3 mille jätab riigi kanda. Süüdistataval tuleb riigi tuludesse hüvitada õigusabikulusid 57.60 euro ulatuses, kokku menetluskulusid 275.60 eurot. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Arvestades kohtuotsusest tulenevat rahalise karistuse maksekohustust ja tagamaks väljamõistetud summade reaalne tasumine, määrab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulude tasumise ositi. Kohtunik Ü.Raag 4