Obsah (5)

§ 253§ 180§ 417§ 175§ 179

1-11-14422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2012. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-11-14422 (11260105124) ki

§ 253p 1 ja § 254 Süüdi tunnistada P.T Kar

S § 424 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära s.o. 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral asendatakse mõistetud karistuse tasumata osa KarS § 70 alusel vangistuse või üldkasuliku tööga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista P.T-le lisakaristus ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista P.T-lt 490 (nelisada üheksakümmend) eurot ja 18 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumisel selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-14422 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

§ 417lg.

1 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. 20.11.

1. a kella 07.59 paiku teostasid Lõuna Prefektuuri patrullteenistuse ametnikud liiklusjärelvalvet Tartus Ringtee tänaval, kui andsid peatumismärguande sõiduautole SEAT INCA registreerimismärgiga XXX, mis peatus Ringtee 28 hoone juures. Seejärel teostas politseiametnik alkoholijoobe testi sõidukijuhile, milleks palus juhil puhuda indikaatorvahendisse Alco Quant 6020, mille tabloole ilmus näiduks 0,72 mg/l kohta. Seega oli mootorsõidukit juhtinud P.T alkoholijoobe seisundis. Kuna P.T ei nõustunud sellisel viisil joobe tuvastamisega, siis toimetati ta TÜ Kliinikumi joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamisega leiti P.T verest etanooli, mille sisaldus oli 1,77 mg/g kohta. P.T on oma ütlustes tunnistanud, et tarbis eelneval õhtul alkoholi, kuid rooli istudes ei tundnud, et oleks enam joobes olnud. P.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.11.2011a. kella 07.59 paiku Tartumaal Tartu linnas Ringtee tänaval mootorsõidukit Seat Inca registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani P.T toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör taotleb kohtult tunnistada P.T süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära (üks päevamäär on 3,2 eurot) s.o kokku 960 eurot. KarS § 50 alusel võtta ära P.T-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. P.T sai süüdistusakti kätte 06.01.
2. a. Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. - - 2 KarS § 50 lg 1 p 1 järgi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on kolm eurot kakskümmend senti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on liiklejate elu, tervis ja vara. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid. Kahtlustatavana ülekuulamisel on P.T tegu kahetsenud. Kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi P.T karistust kergendavaks asjaoluks. Karistusregistri andmetel on P.T varem väärteomenetluses karistatud kahel korral: 16.09.
3. a LS § 747 järgi rahatrahviga 180 krooni (11,50 eurot) ja AS § 70 järgi rahatrahviga 180 krooni (11,50 eurot). Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. P.T töötab ja tal on sissetulek töötasust. Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtudes on P.T keskmise päevasissetulek suurus 0,6 eurot. Seega võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks miinimumpäevamäära KarS § 44 lg 2 teise lause järgi, s.o. 3,20 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175lg.

1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179lg.

1 p. 2 järgi 435 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kulu 14 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu on 38,35 eurot.

§ 175lg 1 p.

5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot.

§ 175lg 1 p 10 alusel postikulu on 2,38 eurot.

Menetluskulude summa on 490,18 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda

§ 180lg 1 alusel.

- - 3

§ 417lg.

1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4