1-12-924/5

(11250102773)Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi O.I ’i süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav O.I, ik.xxx, Kaitsja Vandeadvokaat Kersti O.I RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada O.I kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli

(4)kuud. 2. Kohaldada O.I’ i suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuule vangistusele vastab: 4x30=120 päeva x2 tundi= 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus ühe

(1)aasta . 1 Kriminaalasi nr 1-12-924 Üldkasuliku töö tegemisel on O.I kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel O.I suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.
2. Välja mõista O.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11924 ning nõude liik – menetluskulu/: - sundraha 300 (kolmsada) eurot; Vabastada O.I kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) euro 20 sendi tasumisest riigituludesse ning osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse. O.I tuleb temalt väljamõistetud sundraha 300 (kolmsada) eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus on 25 (kakskümmend viis) eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Esimese makse tasumise tähtaeg hiljemalt 30.03.2012.a. Väljamõistetud sundraha tuleb O.I tasuda kohtuotsusega määratud korras. Kui sundraha ei ole kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kusjuures lisandub täituri tasu. Edasikaebamise kord 2 Kriminaalasi nr 1-12-924 Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus O.I süüdistatakse selles, et tema, et tema 13.12.2011.a kella 12:20 ajal juhtis, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, Saare maakonnas Kuressaare-Kihelkonna-Veere mnt mootorsõidukit Ford alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1,32 mg, laiendmääramatus +/- 0,12 , lõplik tulemus 1,20 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani O.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus O.I` ile nõutud karistus: KarS 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus neli

(4)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega 4 (neli) vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 kuu ehk 4x30= ehk 120 vangistuspäevale vastab ( 120x2) 240 ( kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üks

(1)aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdistatav O.I andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. O.I palub vähendada tasumisele kuuluvaid menetluskulusid kuna temal puudub rahaline sissetulek. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust osaliselt menetluskulu tasumisest vabastamiseks, prokuröril puudusid menetluskulu vähendamisele vastuväited. 3 Kriminaalasi nr 1-12-924 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab O.I’ i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend – O.I suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 290.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 435 EUR-i (1,5x290 eurot). Kohus leiab, et arvestades süüdistatava O.I materiaalset olukorda on põhjendatud tema vabastamine osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse . Sundraha tuleb O.I tasuda summas 300 eurot ja seda KrMS § 180 lg3 alusel võrdsete kuumaksetena 12 kuu jooksul. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. O.I kaitsja Kersti O.I on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks kokku summas 115.20 eurot, milles sisaldub käibemaks 19.20 eurot. Kohus peab kaitsja taotluse tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav O.I on on juba aastaid töötu ja saab praegu sotsiaaltoetust 67 eurot kuus. O.I-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 300 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. O.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.I võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda ning samuti võib eeltoodud põhjustel vähendada sundraha. Kristel Pedassaar Kohtunik 4