Obsah (4)

§ 74§ 69§ 199§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-11-9710 Määruse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus

§ 74

lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. P.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.10.2011 kohtuotsuse alusel

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga 180 tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 8 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 p 15 la lg 2 p 2 sätetele.

Kohtuotsus jõustus 02.11.

1. Katseaja lõpp 01.07.
2. Alates 11.06.2012 on süüdimõistetu kinni peetud 28.02.2012 kohtumääruse alusel ja viibib vahi all. P.H selgitas kohtus, et kui ta sai teada, et kriminaalhooldusametnik esitas kohtule ettekande, ei hakanud ta enam käia registreerimisel, kartis täitmisele pööramist. Ta palub arvestada, et ta käib ravil infektsionisti juures. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralise ettekande kohaselt esimesel registreerimisel 22.11.2011 selgitati P.H-le ÜKT eesmärki ja tingimusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Registreerimislehest ( lk 78) on näha, et P.H on registreerimisel käinud ebakorrapäraselt. 14.12.2011 määratud registreerimisele tuli 19.12.2011; 16.01.2012 määratud registreerimisele tuli 25.01.
3. 04.11.2011 oli P.H-le saadetud kutse tulla registreerima 07.11.2011, kuid ta ei ilmunud. Teine kutse oli saadetud 08.11.2011 tulla registreerima 11.11.2011, kuid ta jälle ei ilmunud. Kodukülastuse lehest (lk 81) P.H elukohta aadressil xxx nähtub, et 14.11.2011 kedagi kodus ei olnud. 15.11.2011 oli saadetud kutse tulla registreerima 18.11.2011, registreerimisele hooldusalune ei ilmunud. Kodukülastuse lehest (lk 83) P.H ema xx xx elukohta xxx nähtub, et 17.11.2011 kedagi kodus ei olnud. Naabrinaise sõnul elab antud korteris xx xx. Kodukülastuse lehest 18.11.2011 (lk 84) hooldusaluse ema tegelikku elukohta aadressil xxx nähtub, et korteris elab xx xx, kes andis xx xx telefoni numbri (xx). Samas teatas, et xx oli tema korterit kunagi üürinud. Helistades xx andis viimane oma poja P.H telefoni numbri (xx) ning selgitas, et ta elab ise Tallinnas ja poeg elab Kohtla-Järvel elukaaslase juures, aadressi ei teadnud. Esimesel registreerimisel 22.11.2011 kirjutas P.H avalduse elukoha vahetuseks aadressile xxx. P.H 22.11.2011 seletuse ( lk 87) kohaselt on ta arvel töötuna Töötukassas ja käib seal kuni 31.12.2011 kursustel. Ei elanud kohtuotsuses märgitud aadressil xxx kuna puuduvad normaalseks eluks vajalikud vahendid (televiisor) ja naabrid on ebasõbralikud. 25.01.2012 seletuses (lk 95) teatab, et ei saanud 16.01.2012 registreerima tulla kuna käis 15.01.2012-19.01.2012 Tallinnas ehituslikul juhutööl. 17.01.2012 oli saadetud kutse tulla registreerima 20.01.2012, kuid kohale ta ei ilmunud. Kodukülastuse lehest (lk 91) P.H elukohta aadressil xxx nähtub, et 19.01.2012 kedagi kodus ei olnud. 20.01.2012 oli saadetud teine kutse tulla registreerima 25.01.2012, kuid kohale ta ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt helistanud hooldusaluse telefoni numbril, kuid keegi ei vasta. Seega rikkus P.H kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel, elada kindlaksmääratud elukohas ning ei taotlenud luba elukoha vahetamiseks. P.H ei ole talle täitmiseks määratud 180 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud ühtegi tundi. P.H hoidub kõrvale ÜKT sooritusest. Kriminaalhooldus P.H suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt rikkus P.H kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel, elada kindlaksmääratud kohas. Seega P.H reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Kohus arvestab süüdimõistetu terviseseisundit, et ta saab ravi infektsionisti juures. Kohus märgib, et vangla tervishoiusüsteem on riikliku tervishoiusüsteemi osa ega erine tervishoiu teenuse kättesaadavuse poolest riiklikust tervishoiusüsteemist. Vajalik ravi on tagatud ka vanglas. Vajaduse korral tagatakse ravi ka vanglast väljaspool.

§ 69

lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata P.H-le mõistetud ärakandmata karistus- vangistus 3 kuud ( 180 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT). Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo taotlus P.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus P.H-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata P.H-le Viru Maakohtu 17.10.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 (kolm) kuud vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algus –11.06.2012 ehk kinnipidamise kuupäevast. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määrus on lõplik, jõustub selle tegemisest ja KrMS § 385 p 26 kohaselt ei ole edasikaevatav. Kohtunik Inna Kirsipuu