4-12-3451/3

4-12-3451 HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-3451 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi I.N-i (ik: xxx) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 08.06.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,12,007300 ja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kaebuse esitaja I.N-i taotlus Politsei- ja Piirivalveameti Põhjaprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse poolt 08.06.2012.a. väärteoasjas nr 2302,12,007300 tehtud otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja I.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 08.06.2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,12,007300 ning tagastada kaebus I.N-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule. Määruse motiivid Harju Maakohtule on 24.07.2012.a. esitatud kaebus I.N-i poolt. Kaebuses vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 1 liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 08.06.2012.a. otsust väärteoasjas nr 2302,12,

1. Koos kaebusega on esitatud nimetatud otsusele kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Taotluse kohaselt palub kaebuse esitaja kaebetähtaeg ennistada põhjusel, et ta töötab alates 2012.a. maikuust kuni taotluse esitamise ajani 60 km kaugusel Tallinnast, tema tööpäevad kestsid hommikul kella 7-st kuni kella 22-23-ni õhtul, mistõttu polnud tal võimalik ilmuda kohtuvälise menetleja juurde otsuse kättesaamiseks. Niisamuti on märgitud, et tal puudub sülearvuti, mida kasutada töökohal elektronposti kättesaamiseks. Taotluse kohaselt sai kaebuse esitaja vaidlustatava otsuse kätte pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist oma ema käest, kellele see elektrooniliselt edastati. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, leiab, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 38 lg-st 1 järgitakse väärteoasjade puhul kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg-st 2 tulenevalt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Kohus viitab, et kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt oli I.N-ile koostatud väärteoprotokollis märgitud väärteootsuse kättesaamise ajaks 18.06.2012.a. Kohus kontrollis antud asjaolusid, kohtule edastatud väärteoprotokolli ja kaevatava otsuse koopiatest nähtub, et väärteootsuse kättesaamise ajaks oli märgitud 18.06.2012.a. (tl 6), kaevatav otsus koostati juba 08.06.2012.a. ning kaebuse esitaja ei ole antud otsuse koopial järel käinud (tl 4). Seega tuleb järeldada, et I.N oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus antud väärteoprotokolli allkirjastamast, ei oma kohtu hinnangul mõju isiku teadmisele väärteootsuse kättesaamise ajast. Väärteoprotokolli kohaselt on I.N-i isik kindlaks tehtud isikutunnistuse alusel ning protokoll on talle ette loetud ja seda on seletatud (tl 6). Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt taotles isik 27.06.2012.a. otsuse saatmist elektronposti teel ning 28.06.2012.a. see talle ka saadeti. Kohus leiab, et kaebuses toodud põhjendus selle kohta, et kaebuse esitaja ei saanud kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada seoses pidevalt tööl viibimisega, on paljasõnaline. Kaebusele ega ennistamise taotlusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada ennistamise taotluses toodud väiteid isiku pideva tööga hõivatuse kohta. Kohus viitab ka, et menetlusalusel isikul ei ole kohustust väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada isiklikult, neid toiminguid seda saab teha ka kaitsja abil. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Kaebetähtaja ennistamise taotlusel ja kaebusel on märgitud nende koostamise kuupäevaks 18.07.2012.a., kohtu kantseleis on need registreeritud 24.07.2012.a. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt saadeti väärteootsus kaebuse esitajale vastava 27.06.2012.a. esitatud taotluse järgselt elektronpostiga juba 28.06.2012.a. Seega saab järeldada, et kaebuse esitaja oli ise taotlenud kohtuväliselt menetlejalt väärteootsuse saatmist elektronpostiga ning pidi ise ka andma elektronposti aadressi, millelt kirju kätte saaks. Tuleb asuda seisukohale, et kaebuse 2 esitaja ei astunud ühtegi sammu selleks, et õigeaegselt kaebust kohtule esitada ning esitas kaebuse alles kolm nädalat pärast seda, kui väärteootsus oli talle edastatud. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei saanud eemaloleku tõttu väärteokaebust õigeaegselt esitada. Menetlusalune isik oli teadlik, et tema suhtes vastavat menetlust läbi viiakse, ta oli teadlik ka ajast, mil väärteootsus on talle menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitajal, kes on väidetavalt pidevalt tööga hõivatud, oli teadlik tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning väärteootsuse kättesaadavuse kuupäevast, on alati võimalus kasutada kaitsjast esindajat, kes tema eest otsusega tutvub ja vajadusel kaebuse esitab. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Nähtuvalt eeltoodust jätab kohus käesoleval juhul kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus juhindub V™S § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, KrMS §
2. Merle Parts Kohtunik 3