4-12-1848 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-1848 (10220112919273) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: R.E, ik: 39207233731, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta R.E kaebus Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku AA13.04.2012 kiirmenetluse otsusele nr 10220112919273 (2317,12,005196) R.

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku AA13.04.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220112919273 (2317,12,005196) R.

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 11.09.

1. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 11.10.
2. Kui kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebuse esitamise soovist ei teatata, jõustub kohtuotsus 19.09.
3. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseiniku AA13.04.2012 kiirmenetluse otsusega nr 10220112919273 (2317,12,005196) karistati R.E AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot selles, et menetlusalune isik 13.04.2012 kell 13.41 Sõpruse pst 182 asuvas Tööstushariduskeskuses Tallinnas, olles joobnud olekus, tuigerdas avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega menetlusalune isik pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tema kainenemisele toimetamine ja isiku vabaduse piiramine ei olnud põhjendatud, samuti rikuti kinnipidamisel kinnipeetava seadusest tulenevaid õigusi. Alkoholiseaduse § 70 alusel koostatud kiirmenetluse otsusest ning tõenditest ei selgu milline oli konkreetne tegu, mille alusel koostati haldusakt ja määratleti inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamist. Kiirmenetluse otsuse tõendite nimistus puudub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirmenetluse juurde lisatud tunnistaja ülekuulamise protokollil puudub otsuse number ning tunnistustest ei selgu milline oli menetlusaluse isiku käitumine, mis kvalifitseeriti hiljem AS § 70 rikkumiseks. Väärteomenetluse käigus koostatud tunnistaja ülekuulamise protokoll on koostatud kriminaalasja menetluses kasutatava tunnistaja ülekuulamise protokolli vormile. Kaebuse esitaja kainenemise toimetamise materjalides ei ole tõendatud isiku vabaduse piiramise ja kinnipidamise vajalikkus. Kaebuse esitaja leiab, et kinnipidamine ja sunni kasutamine tema suhtes oli ilmselgelt liigne. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll on koostatud politseiasutuses, kuid vabaduse piiramine (käeraudade ja sunni kasutamine) toimus juba Sõpruse pst 182, tõenditest ei väljendu kaebuse esitaja keeldumine alkoholijoobe tuvastamisest kohapeal, ühtegi korraldust kaebuse esitajale ei antud. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist selgub, et tal avastati kerge alkoholijoove, e 0,64 mg/l, mistõttu protokollis välja toodud tunnused ei olnud ohtlikud ei temale ega ka teistele isikutele. Tõendatud ei ole tema ohtlikkus kerge koordinatsioonihäirega, hoidis oma jalga kuna põrutas selle eelmisel päeval, unisus oli selgitatav asjaoluga, et teda oli just ühiselamutoast üles aetud ja kutsutud Tööstushariduskeskuse direktori juurde. Ärrituvus on selgitatav olukorrast, et kui direktori kabinetti sisenenud politseiametnikel palus näidata töötõendeid, kasutati tema suhtes kohe põhjendamatult sundi ja jõudu ning töötõendit näitamata pandi peale käerauad. Politseiasutuses ei pakutud talle võimalust teatada oma kinnipidamisest pereliikmele ning tema läbiotsimise kohta ei ole koostatud läbiotsimisprotokolli. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes viidi läbi läbiotsimine, mitte isiku ja asjade läbivaatus kuna politseiametnik ise pani oma käe talle taskutesse, mitte ei kombanud riideid ning talle ei pakutud võimalust ise tühjendada oma taskuid. Isikusamasuse tuvastamise protokollis ei ole märgitud sunni kohaldamist ja kohaldaja andmeid, kuigi sundi kohaldati ning tema kainenema toimetatud Küttis ei ole protokollis oma tegevust allkirjaga kinnitanud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et tarvitas 13.04.2012 eelnenud õhtul linnas pubides alkoholi ja jõudis ühiselamusse pärast öörahu lõppemist kella 07.00 ajal ning heitis magama. 13.04.2012 oli õppetöö päev, kuid magas sisse ja ei hakanud joobes olekus tundi hilinedes minema, sest see ei oleks viisakas. Kella 13.00 ajal tuli ühiselamu juhataja arvet tooma ja ütles pärast arve esitamist, et peab kohe minema õppedirektori juurde. Koos temaga kutsuti sinna veel kaks isikut. Kabinetis öeldi, et teevad käskkirja, kuid tema ei olnud nõus ja tahtis, et joobe tuvastaks pädev isik. Tuli politsei, küsis politseinikelt töötõendit. Kästi püsti tõusta, kuid rääkis telefoniga sel ajal. Uuesti kästi püsti tõusta ja tõusis, kuid kästi käed seinale panna. Viidi politseisse, kus puhus 0,62 mg/l. Politseis võeti rauad kätelt ja käsutati käed seinale ning teostati läbiotsimine. Võeti välja telefon ja võti, dokumente kaasas ei olnud. Pärast puhumist viidi selgitusi andmata arestikambrisse. Ootas seal ja koputas kuni sai rääkida Roosilehega ning küsis millal välja saab. Sai välja ja hakkas dokumente lugema. Vahepeal tuli Aasalaid tagasi uute kinnipeetavatega ja ta suunati teise ruumi. Aasalaid ütles, et dokumentide allkirjastamiseks on viis minutit. Vastas, et ei jõua viie minutiga kõike läbi 2 lugeda ja suunati arestikambrisse tagasi. Kui tulid kohale vanemad, siis sai välja ja luges dokumente ning allkirjastas. Enne ei tahtnud politsei teda vabastada. Isiklikud asjad võeti hoiule, telefon oli sisse lülitatud ja keegi politseinik võttis kõnesid vastu ning öeldi, et teda on toodud Rahumäele. Kooli territooriumil on alkoholijoobes viibimine keelatud, viibis kooli territooriumil alkoholijoobes. Direktori kabinetist soovitati lahkuda, kuid ei nõustunud, sest jutt oli käskkirjast pooleli ja ootas politseid. Alkoholijoovet poleks saanud hiljem tuvastada, tahtis, et tegevus oleks korrektne ja dokumendid korralikult vormistatud. Joobe tuvastamine peab toimuma korrarikkumise toimepanemise kohas. Ei eita, et oli kooli territooriumil alkoholijoobes. Kooli ühiselamus viibimise reeglid on lepingus kirjas, alkoholijoobes ringi liikumine on keelatud ja alkoholi tarvitamine on keelatud. Leiab, et tegu ei olnud AS § 70 rikkumisega, vaid kooli sisekorraeeskirjade rikkumisega ja sunni kasutamine on liiast. Taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist. Tunnistaja Erkki Roosileht seletas, et teab kaebuse esitajat kui isikut, kes oli aresti all seoses joobes olekuga avalikus kohas. Joovet ise ei mõõtnud, patrull mõõdab. Isik käitus suht väljakutsuvalt nagu ikka joobes inimene. Silma järgi keskmises joobes, käis omal jalal. Turvakontrolli teostab harilikult patrull, ise teeb seda harva. Isiku vara hoitakse eraldi lukustatud kabinetis karbis, mis on kapis. Peale tema pääsevad sinna uurijad koos temaga. Palutakse telefonid isikutel välja lülitada. Telefonide helisemine ei häiri, uks on kinni. Telefonidele ei vasta. Tunnistaja AA seletas, et kaebuse esitajat ei mäleta, Tööstushariduskeskuses on käinud ühe korra. Ühe alkoholijoobes noormehega seoses, kes viidi jaoskonda. Teate sai juhtimiskeskuselt, võis olla enne lõunat. Info oli, et on alkoholijoobes noormees, kes ei soovi kabinetist lahkuda. Läksid kohale, kabinetis oli noormees alkoholijoobe tunnustega. Jäi meelde lause, et ta räägib juriidilise isikuga. Korrale alluda ei tahtnud, kabinetist lahkuda ei tahtnud. Viisid jaoskonda kainenema. Joove tuvastas väliste tunnuste põhjal, alkoholilõhn suust, tuigerdas, ajas segast juttu. Kabinetis oli veel direktor ja keegi veel. №ormees istus tugitoolis, ise püsti ei tõusnud, tõstsid püsti. Kasutasid raudu, oli agressiivne. Turvataktikast tulenevalt ilma ei konvoeeri, ohutuse tagamiseks. Vajas kainenemist, muidu oleks kooli tagasi läinud joobes. Ilmselt ise tuvastas joobe väliste tunnuste ja indikaatorvahendiga. Koostas kiirmenetluse otsuse. Kainenema viidi seetõttu, et isik oli alkoholijoobe tunnustega, võis jätkuvalt väärtegu toime panna. Oli ühiselamus, seal olla ei tohi. Vanemad tulid vist noormehele järele. Tunnistaja EB seletas, et kaebuse esitaja oli tulnud öösel ebakaines olekus, järgmine päev toodi ühiselamu juhatajaga tema juurde. Üritavad kontrollida alkomeetriga, mis ei ole taadeldud, kas on joobes. Teda juba teadsid, et ta nõus ei ole. Pidi kirjutama seletuskirja, kuid noormees tuli jutuga, et isegi politsei ei nõua seletuskirja kui on alkoholi- või narkojoobes. Tuletas kaebuse esitajale meelde, et viibimine kooli territooriumil alkoholijoobes on keelatud, kes korda rikub, see arvatakse ühiselamust välja. №ormees hakkas nõudma käskkirja väljaarvamise kohta. Palus noormehel kabinetist lahkuda, et magaks kaineks ja siis räägivad uuesti. №ormees keeldus kabinetist lahkumast. Pidi kutsuma politsei. Kooli sisekorras on kirjas, et joobes viibimine on keelatud ja tarvitamine on keelatud. Vihje joobes isikust sai ühiselamu juhatajalt, kes sai seda teada kas valvurilt või kasvatajalt. Sel päeval toimus õppetöö, millest osavõtt on kohustuslik. №ormees kirjutas seletuskirja, mille esimesest poolest sai aru, teisest poolest enam mitte. Suhtles telefoni teel noormehe emaga kaks korda. Tunnistaja Sander Küttis selgitas, et on kaebuse esitajat näinud Tööstushariduskeskuses kevadel, võis olla aprillis. Said juhtimiskeskuselt väljakutse, et üks joobes õpilane on kooli territooriumil ja keeldub lahkumast. Läksid kohale, direktor tuli trepil vastu ja selgitas asja, et kutsus oma kabinetti seletust andma miks on joobes. №ormees seletust ei andnud, keeldus lahkumast. Sinna jõudes noormees rääkis telefoniga, paarimees andis korralduse lõpetada. №ormees ei reageerinud, ütles, et räägib juriidilise isikuga. Kolmanda korralduse peale 3 lõpetas kõne. Anti korraldus püsti tõusta, eiras korraldust, teise korralduse peale tõusis. Anti korraldus seina äärde seista turvakontrolliks, isik korraldusele ei allunud. Oli vaja isik kooli territooriumilt ära viia, pani käerauad peale ja toimetasid politseijaoskonda. Et oli joobes, järeldasid isiku ebaloogilisest jutust, et räägib juriidilise isikuga, lisaks kõne, välised ilmingud, lisaks eelnevalt ütles ka direktor. Kas koolis puhuma panid, seda ei mäleta, üritasid vist politseijaoskonnas, kindlasti koostasid selle kohta protokolli. Seisundile viitasid korraldustele allumata jätmine, oli üleolev, kõnemaneer, joobes inimese keel on pehme, püsti tõustes tasakaaluhäired. Ei mäleta, et oleks alkoholi lõhna otseselt tundnud. Politseisõidukis karjus igasuguseid asju, roppusi, et pole õigust kuhugi toimetada, oli väga agressiivne. Otseselt vastu ei hakanud, aga korraldustele ei allunud. Otsest jõudu ei kasutanud, panid seina äärde, oli joobes ja tuigerdas, mõlemalt poolt võtsid kinni ja toimetasid seina äärde. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Tuvastati peaaegu keskmine joove. Peale kooli sisekorraeeskirjade kehtivad koolis ka teised eeskirjad, alkoholiseadus. Kooliasutustes on keelatud alkoholijoobes viibimine, kooli territooriumil alkoholijoobes viibimine ja alkoholi tarvitamine. See on avalik koht alkoholiseaduse mõttes. Trahv 10 trahviühiku ulatuses on täiesti proportsionaalne karistus. Esitatud kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused, audiosalvestuse ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas üle kuulatud kaebuse esitaja enese väidetest ilmneb, et kaebuse esitaja oli enne ühiselamusse jõudmist tarvitanud alkoholi ning leidis, et alkoholi tarvitanuna ei ole tal sobilik õppetöös osaleda ning pidas vajalikuks ennast välja magada. Samuti ei eita kaebuse esitaja seda, et ta saabus õppeasutuse ühiselamusse alkoholi tarvitanuna ning viibis ühiselamus samas seisundis. Üle kuulatud õppeasutuse direktori sõnade kohaselt sai ta sellises seisundis olevast õpilasest teada ühiselamu juhataja käest ning nii ühiselamu valvur, ühiselamu juhataja, õppeasutuse direktor ning õppeasutusse kutsutud kaks politseiametnikku tajusid kaebuse esitaja väliste tunnuste põhjal seda, et kaebuse esitaja on alkoholi tarvitanud. Nii direktor kui ka kaks politseinikku tajusid ka seda, et kaebuse esitaja viibib samas seisundis direktori kabinetis. Selline seisund leidis kinnitust indikaatorvahendi protokolliga, mis koostati politseijaoskonnas. Ühegi üle kuulatud isiku ütlustest ei nähtu seda, et kaebuse esitaja oleks kas direktori kabinetti teel olles või kabinetis või politseisõidukis või politseiasutuses enne kontrollimist alkoholi tarvitanud. Seega oli kaebuse esitaja alkoholi tarvitanud enne direktori kabinetti jõudmist. Sinna jõudis ta aga õppeasutuse ühiselamu toast. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja viibis alkoholi tarvitanuna õppeasutuse ühiselamus, mis asub õppeasutuse territooriumil. Vastavalt kohtupraktikale loetakse avalikuks kohaks kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel, so kõrvalistel ja asjasse mittepuutuvatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt tuli ühiselamutuppa ühiselamu juhataja, kes ei ole kaebuse esitajaga seotud. Seejuures elab õppeasutuse ühiselamus sadu õpilasi, kes ei ole kaebuse esitajaga isiklikult seotud. Peale selle on õppeasutus ja selle territoorium avalikuks kasutamiseks õppeasutuses õppivatele ja töötavatele ning nende isikutega seotud isikutele ning nende isikute käitumisest sõltub õppeasutuse maine. Seega on tegemist teatud mõttes piiratud ja spetsiifilise territooriumiga. Seetõttu on õppeasutus ja selle territoorium erilise tähelepanu all, kuivõrd tegemist on haridusasutusega. Sellest tulenevalt ei ole õppeasutuse territoorium tavaline üldkasutatav koht avaliku koha mõttes, vaid teatud mõttes suurema tähelepanu all olev avalik koht. Kohus asub seisukohale, et õppeasutuse ühiselamus viibimine alkoholi tarvitanuna on hinnatav avalikku kohta joobnud olekus ilmumisena, Alkoholiseaduse § 70 mõttes, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Käesoleval juhul on sellise käitumisega riivatud õppeasutuse mainet ja solvatud selle õppeasutusega 4 seotud isikute moraalitunnet. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumises on tuvastatud AS § 70 ettenähtud väärteo koosseis ning tema käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud. AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Kaebuse esitanud isikut karistati rahatrahviga 10 trahviühikut, so 1/10 ulatuses võimalikust rahatrahvist, millist karistust peab kohus suhteliselt leebeks. Samas nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest, et kaebuse esitajat on väärteo eest karistatud peaaegu kaks aastat tagasi ning karistus on kustunud. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole süstemaatiline õigusrikkuja ning seetõttu asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajale oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra määratud karistus vastab kaebuse esitanud isiku süüle KarS § 56 lg 1 mõttes ja kaebuse esitanud isiku isikule. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5