4-12-3119/4

Väärteoasi nr.4-12-3119 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. septembril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,007934 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik N.F, isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: N.F , kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Enel reegat. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON N.F-i kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,007934 osaliselt ning nimelt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel N.F-ilt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise osas 3 (kolmeks) kuuks, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,007934 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,12,007934 tehtud otsusega tuvastati, et 28.05.2012.a. kell 11:05 juhtis N.F Narva mnt 95, Tallinna linnas, Harju maakonnas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31 mg. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 28.05.2012.a. kell 11:22 mõõdeti N.F alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0030, mille lõplik lugem oli 0,36 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,31 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00118) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et N.F juhtis 28.05.2012.a. kella 11:05 ajal Tallinnas Narva mnt 95 juures mootorsõidukit MB E280CDI, reg. 2 märk xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,31milligrammi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik N.F rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg. 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga-selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja N.F ´ile LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, s.o. 720 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel N.F-ilt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 (kolmeks) kuuks. KAEBUSE SISU N.F esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin´i 18.06.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,
2. Põhistades oma kaebust sellega, et 26.06.2012.a. sai kätte Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajori O.Lodeikin otsuse väärteoasjas nr. 2302,12,007934, millest sai teada, et teda karistati Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses summas 720 eurot ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 järgi võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks ära. Tema ei nõustu otsusega alljärgnevatel põhjustel. 28.05.2012.a. kella 11 paiku sõitis autoga MB registreerimismärgiga xxxNarva maanteel. Politseitöötaja peatas auto ja andis kontrollimiseks alkomeetri. Esimene näide oli 4 mg/l, teisel katsel näit oli 3 mg/l, järgmisel vähem ja viimasel 0,36 mg/l. Toodud olukord ei ole otsuses nr. 2302,12,007934 kirjeldatud, kuid on olemas viited sellele. Otsuses on kirjas: „...lõplik lugem oli 0,36 mg/l...”. Leiab, et alkomeeter ei olnud korras. Ei ole võimalik, et esimene ja viimane näit oleks niivõrd erinevad. Ka politseinik oli üllatunud ja ei teadnud, mida teha. Ta ei eita, et tarvitas alkoholi, kuid teeb seda väga harva ja väikestes kogustes ning tema arvates ei ole usaldusväärne alkomeetri näit, kuna lõpetas alkoholi tarvitamise mitte hiljem, kui eelmise päeva kell 19.
3. 3 Töötab kooli direktorina ja ei ole olnud kunagi rooli taga joobeseisundis. Juhtimisõigus on temale koguaeg vajalik töös. Palub kohut võtta arvesse kaebuses kirjeldatud fakte ja seisukohti ja tühistada otsus või jätta karistus, mis ei ole juhtimisõiguse äravõtmisega seotud, kergendada määratud karistust. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
4. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4