1-08-13456/98

1-08-13456 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-13456 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu F.E määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2011 määrusega jäeti F.E talle Tartu Maakohtu
5. septembri 2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt (elektroonilise valvega) vabastamata. Tartu Maakohtu
6. septembri 2009 otsusega mõisteti F.E süüdi ja karistati KarS § 349 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 3-aastase vangistusega, samuti mõisteti F.E süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 1-aastase vangistusega ja KarS § 346 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500 krooni. KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 209 lg 2 p 1; § 349 ja § 344 järgi mõistetud karistuse 3 aastat 2 kuud 8 päeva vangistust võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja algus
8. mai 2008 ja lõpp
9. juuni
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole F.E põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna toimepandud kuritegude rohkus (kokku kahe kohtuotsuse järgi 90 kuritegu) ning raskus (I ja II astme kuriteod, kahju tekitatud väga paljudele kannatanutele) ei ole proportsioonis kandmata karistusaja pikkusega (veidi vähem kui 2 aastat 6 kuud vangistust). Ükski senistest kriminaalkaristusest ei ole suutnud panna F.E uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. F.E on vangistuste vahele jäävaid vabaduses viibimise perioode kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks, seda ka siis, kui oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal. Toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Seni ärakantud karistusaeg, arvestades, et F.E ei viibi vangistuses esmakordselt, ei pruugi olla piisav tema mõjutamiseks. Teiste vabaduses viibivate inimeste turvalisuse ja vara kaitseks ei pidanud kohus hetkel põhjendatuks F.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ka kriminaalhooldaja hinnangul oleks F.E vabastamine ennatlik. Kriminaalhooldaja avamuses kajastatust nähtuvalt puudub F.E võimalus elukohajärgselt töökohta leida; F.E on küll võimalus tööle saada isale kuuluvasse OÜ-sse ™V G (kus olevat töötanud ka enne vahistamist), kuid elektroonilise valve korral F.E seal reaalselt töötada ei saaks, kuna ettevõtte tööobjektid asuvad Eesti erinevates paikades. Reaalse tööleasumise võimaluse puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuna F.E lähedased on kriminaalhooldaja arvamuses toodu järgi võimelised F.E toetama üksnes esmavajalikuga. Asjaolud, et F.E ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, alates
11. juulist 2010 viiakse temaga läbi individuaaltööd sotsiaalprogrammi „XXXX“ raames, lähedased on valmis teda toetama ja talle elukohta pakkuma, on igati positiivsed ning tulevad F.E-le edaspidi kasuks, kuid ei ole praegu, mil arvukate kuritegude eest mõistetud 5 aasta 1-kuulisest vangistusest on kandmata veel ligikaudu pool karistust, piisavad F.E tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Ka kohtuistungil esitatud asjaolud, et F.E laps J.O. (sündinud XXXX ) viibib T V „K“ ja F.E ema T.L. soovib hakata ise lapsele eestkostjaks, ei ole piisavad F.E vabastamiseks. F.E käitumises positiivsete muutuste kinnistumisel võib F.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine osutuda põhjendatuks edaspidi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu F.E esitas määruskaebuse, milles palub vabastada ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palub kaebuse esitaja anda talle siiski võimalus vabaneda tingimisi ettetähtaegselt. Õige ei ole väide, et kaebuse esitajal puudub töökoht. OÜ ™V G teostab XXXX Eesti erinevates paikades, kuid on võimalik, et ka Viljandimaal on töövõimalus reaalselt olemas. Kaebuse esitaja lubab kohtule, et asub elektroonilise valve ajal tööle esimesel võimalusel; hiljem, kui elektrooniline valve eemaldatakse, lubab ta asuda ametlikult tööle kahe nädala jooksul ning ta palub panna see talle üheks kohustuseks katseaja jooksul. Tütre J.-L.D.H on pannud kaebuse esitaja elu teisiti nägema. Kaebuse esitaja poeg J.O. viibib XXXX. Kaebuse esitaja soovib poja XXXX ära tuua ja oma eluga edasi minna. Lapse XXXXX on selline XXXX sündmus, mis paneb inimese mõtlema. Kaebuse esitaja kahetseb südamest oma varasemat käitumist ning ta praeguseks palju muutunud. Kaebuse esitaja palub arvestada, et tema vabastamist toetasid ka Tartu Vangla ja prokurör. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole F.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine, isegi elektroonilise valve alla, põhjendatud. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Maakohus, mitte vabastades F.E tingimisi enne tähtaega karistusest, on teinud kaalutletud otsuse, viidates mitte ainult asjaoludele, mis ei anna käesoleval ajal võimalust tema vabastamiseks, vaid ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele andmetele. F.E näol on tegemist isikuga, keda on 5 korral kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale seni mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasistest süütegude toimepanemisest hoiduma. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et F.E on varsemalt vangistusest ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta pani talle määratud katseajal toime uued kuriteod. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada peab kohus, kaaludes KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ülaltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et F.E suhtes uue kriminaalhoolduse teostamisel puudub perspektiiv. Kuigi vangla on pidanud võimalikuks F.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu vabastamist toetanud. Pealegi ei ole kohus seotud ei vangla ega ka kriminaalhooldusametniku arvamusega. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et isik, kes pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi F.E käitumises (sotsiaalprogrammis osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine, toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau