) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel ning arvestades TsMS §-s 440 sätestatut leiab kohus, et esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele ja süüdistatavalt väljamõistmisele. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatava M.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. M.I on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimase kohtuotsusega on teda karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Ka viimane karistus oli vangistus, mis aga ei mõjutanud teda edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduma. M.I süü suurust iseloomustab kuriteoepisoodide rohkus, samuti asjaolu, et kuriteoga on kannatanutele tekitatud varalist kahju. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab narkoprobleem. Kohus leiab, et kuna varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud nõutavat mõju, ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu saab mõistetavaks karistuseks olla vaid reaalne vangistus. Vangistuse pikkuse üle otsustamisel lähtub kohus asjaolust, et kuuest kuriteoepisoodist jäi kaks katse staadiumisse ning peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse KarS § 199 lg 2 sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.