MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg erinevatel aegadel kokku 15 päeva, karistusaja hulka, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.03.2011.a ja lõpeb 03.12.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 13.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J.J on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral: 1) Tallinna Linnakohtu 06.01.2005 otsusega
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 30 päeva
alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2) Tallinna Linnakohtu 06.10.2005 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 2 kuud,
lg 1 alusel vangistus 6 kuud,
lg 2 alusel vangistus 7 kuud; 3) Harju Maakohtu 17.10.2006 otsusega
lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud,
lg 1 järgi vangistus 1 kuu,
lg 1 alusel vangistus 3 kuud; 4) Harju Maakohtu 12.03.2007 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 5 kuud,
lg 2 alusel vangistus 3 kuud,
lg 1 alusel vangistus 2 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 5) Harju Maakohtu 07.09.2007 otsusega
lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,
lg 2 alusel vangistus 4 kuud; 6) Harju Maakohtu 29.08.2008 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud; 7) Harju Maakohtu 04.12.2008 otsusega
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud; 8) Harju Maakohtu 21.10.2009 otsusega
Vabanes pärast karistuse kandmist 04.08.2010.a. Tartu vangla ei toeta J.J ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kohtistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, milles ei toeta J.J ennetähtaegset vabastamist. J.J on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 9-l korral, millest 8-l korral on ta kandnud ka reaalset vanglakaristust. Ta on varasemalt olnud ka katseajal, kuid see kulges probleemselt. Väärteokorras on teda karistatud 29-l korral. Vangistuses on teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. Eelnev iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda. Tema kuritegeliku käitumise peamiseks probleemiks on narkootilise aine tarvitamisest tingitud sõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Sellises olukorras ei ole võimalik käitumist ja hoiakuid muuta. J.J ei ole vangistuses läbinud seoses sõltuvusprobleemiga ühtegi programmi. Seetõttu ei ole tema kuritegeliku käitumise riskid maandatud. J.J puudub vabanedes kindel elukoht. Samuti puudub tal kindel töökoht ja kindel ning toetav tugi lähedaste isikute näol. Kõik eelnev teeb küsitavaks tema eduka resotsialiseerumise. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. J.J on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et J.J vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad. Teda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Vaatamata varem mõistetud eriliigilistele karistustele ei ole ta mingeid järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust ka vabaduses, kuid see ei ole olnud tulemuslik – ta on katseaegadel toime pannud uued kuriteod ning probleeme on olnud ka kontrollnõuete täitmisega. Eelnev seab kahtluse alla J.J sobivuse kriminaalhooldusele. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on korduvalt karistatud ka väärteokorras ja hetkel on ootel kaks kahe erineva otsusega mõistetud aresti NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava süüteo eest, mida süüdimõistetul tuleb asuda kandma peale käesoleva karistusaja lõppu. Eelnev iseloomustab isiku suhtumist kehtestatud normidesse ja õiguskuulekasse käitumisse. J.J selgitustest kohtuistungil ilmnes, et ta ei ole teadvustanud enda narkosõltuvust ja sellest tulenevaid riske. Ka vangistuse ajal ei ole suutnud J.J kinni pidada kehtestatud reeglitest ja teda on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras, neist ühel korral on karistuseks määratud kartser, mis näitab üleastumise raskust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks puudub selgus kinnipeetava elukoha osas peale tema vabanemist. J.J on nimetanud võimaliku elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxs, kus elab tema ema. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole nõus eluaset garanteerima, kuna viimase kuriteo pani J.J toime kodus. Teiste võimalike elukohtade kohta täpsemad andmed puuduvad. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et J.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada J.J-ile käesolevas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.