S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: M.S, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta M.S-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.12.2011 otsusele nr 2316,11,015859 M.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 23.12.2011 otsus nr 2316,11,015859 M.S-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 03.12.2011 kell 00.33 Endla 31 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei võimalda kaebuse esitajal tegelda oma tööga, sest praktiliselt igal tööpäeval on vaja lahendada olukordi, mida ilma autota ei ole võimalik teha. Lisaks on ka kooliealine poeg, keda tuleb viia autoga kooli ja koolist koju ning kolmel päeval nädalas trenni ja trennist koju. Kuna ei ela koos poja emaga, siis poole ajast on vaja lapsega tegeleda emal, kuid enda kohustustega jääks hätta. See vähendaks pojaga koosolemise aega ning pingestaks suhteid poja emaga. Saab täielikult aru oma teo tõsidusest ning kaasneda võivatest tagajärgedest ning on nõus vastutama ning karistust kandma. Siiski palub võimalust asendada lisakaristusena juhtimisõigusest ilmajäämine ükskõik milliseks teiseks karistuseks, on see siis seadusega ettenähtud või mitte. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et väga kahetseb, et nii juhtus. Oli külalisega kodus ja külaline oli vaja saata hotelli. Kuna taksot ei saanud, siis otsustas ise külalise ära viia. Teel hotelli peeti kinni. Eelmisel suvel jõi sõbraga õlut ja tahtsid baarist läbi minna ning sõitis motorolleriga, sõber ütles, et see ei ole liiklusalane rikkumine. Laps on 8 aastane, peab teda sõidutama, oma töökohas töötab alates 1999st aastast. Siiralt lubab, et enam ei juhtu. Kui juhtimisõigus ära võetakse, siis ei kujuta ette, mida siis tegema peaks. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandu on tahtlik ja ohtlik. Kaebuse esitajat on 2011 aasta jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest neljal korral. Kui isik pidevalt rikub liiklusnõudeid, siis ei ole ohutus tagatud ning selline isik tuleb liiklusest eemaldada. Juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks on proportsionaalne isiku süüga. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo 2 toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Esitatud kaebuses ja kohtuistungil on kaebuse esitaja avaldanud kahetsust toimepandus. Kohus leiab, et see kahetsus on tekkinud pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist ning lisakaristuse kohaldamine võis olla kaebuse esitajale ootamatu, kuivõrd eelmise samalaadse väärteo toimepanemise eest teda lisakaristusega veel ei karistatud. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kahetsusavaldus on tingitud soovist kergendada karistust ning kohus ei pea võimalikuks seda kahetsusavaldust karistust kergendava asjaoluna arvestada. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud neljal korral ning viimane kord karistati kaebuse esitajat 20.09.2011 rahatrahviga 800 eurot ja seda samalaadse väärteo toimepanemise eest ning määratud karistused ei olnud menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba küllaldane ja suhteliselt rikkalik kogemus karistuste osas olemas juba ainuüksi viimase aasta jooksul, kuid see ei sundinud teda uue ja raske liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised määratud ja tasutud rahatrahvid oma eesmärki ei saavutanud ning kaebuse esitaja on jätkanud liiklusnõuete rikkumist. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus alkoholi tarvitades täielikult selles, et ta on taas viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks oma sõnade kohaselt sõidutada külalist ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist, rääkimata siis järjekordsest võimalikust karistusest. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasem karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ja teised varasemad karistused teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas suuruses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. 3 Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspraktikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa täita temal lasuvaid töökohustusi ning sõidutada poega kooli ja trenni. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusnõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Seejuures on kaebuse esitajal karistuste osas ka piisav kogemus olemas. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus tööülesannete täitmiseks ja poja sõidutamiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna pärast väärteo toimepanemist või pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja poja sõidutamise vajadus ning juhtimisõiguse vajalikkus teada oluliselt varem, so nii enne eelmise väärteo toimepanemist kui ka väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese õigusvastase käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult juhile keelatud seisundisse ja asus koheselt seejärel sõidukit juhtima, olles liikluses ohtlik nii iseenesele, kaassõitjale ja teistele liiklejatele. Seega on järjekordne samalaadne tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline ohtlik liikleja lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, kuivõrd eelmised määratud karistused ei sundinud kaebuse esitajat loobuma raske liiklusalase väärteo toimepanemisest. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti asjaolust, et isik pani toime väärteo ajal, mil eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei olnud kustunud. Seega on isik suure järjekindlusega näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.