4-11-3623/4

Väärteoasi nr.4-11-3623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 15.11.2011.a. Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB avariitalituse menetlusteenistuse 26.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,011548 G.R-i karistamises LS § 223 lg 1, LS § 237 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) G.R, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Menetluse liik Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalitus kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 26.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,011548 muutmata ja G.R-i kaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadi vahendusel või kohtuväline menetleja Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu G.R-i karistati kohtuvälise menetleja otsusega Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 eurot ja LS § 237 lg 1 järgi rahatrahviga 600 eurot ning lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 21.07.2011.a. kell 18:20 Tallinnas SuurSõjamäe 4 juures lahkus pargitud mootorsõiduki juurest, rakendamata abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise, mille tõttu hakkas sõiduk ise veerema ja veeres otsa pargitud Subarule, millega põhjustas varalise kahju AS Hansa Liising Eestile. Isik rikkus politseile teatamise nõudeid ja põgenes sündmuskohalt. Taotlus Kaebuses taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist LS § 237 lg 1 alusel karistamise osas ja LS § 237 lg 2 alusel lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise osas ning selle paragrahvi järgi menetluse lõpetamist. G.R leidis, et väärteoprotokollis väärteo kirjelduse viimane lause „Isik rikkus politseile teatamise nõudeid ja põgenes sündmuskohalt“ ei ole olemuselt väärteotunnustega teo kirjeldamine, vaid Liiklusseaduse definitsiooni ümberkirjutamine. Seega on rikutud V™S § 19 lg 1 p. 1 sätestatud isiku õigust teada, mille teda süüdistatakse. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuur – palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et isik ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik ja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Antud asjaolusid on kaebuse esitaja ka ise kohtuvälises menetluses antud ütlustega kinnitanud. Seega on ta temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ning antud asjaolu on piisava täpsusega, s.o. lühikirjeldusena väärteoprotokollis ära märgitud. Väärteoprotokoll ei peagi endas sisaldama faktiliste asjaolude kirjeldust täpsemalt. Kuivõrd väärteoprotokolli ja otsuse koostamisel ei ole rikutud menetlusnorme, leiab kohtuväline menetleja, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu seisukoht Riigikohus oma lahendis 3-1-1-68-08 märkinud, et väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-9-08 on öeldud, et väärteo lühike kirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o. toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist ning Riigikohus on ka öelnud, et „lühike kirjeldus“ tähendab, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. Seonduvalt G.R-i karistamisega LS § 237 lg 1 järgi leiab kohus, et selle sätte järgi karistatakse sõiduki juhti liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Kuigi väärteoprotokollis olev sõnastus vastab tõepoolest seaduse sõnastusele, ei ole kohtu arvates tegemist väärteomenetluse normide rikkumisega. Menetlusalune isik on ülekuulamisprotokollis tunnistanud, et kiirustas tööle ja sellepärast lahkus sündmuskohalt. Seda võib teisiti nimetada ka põgenemiseks, et pääseda vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Lause on piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Teisiti ei olegi sellist tegevust võimalik nimetada ega kirjeldada. Selle ühe konkreetse lausega on kõik öeldud ja menetlusalusel isikul oli võimatu väärteokirjelduse viimasest lausest mitte aru saada. Tulenevalt sellest, et ta on väärteoprotokolli kirjutanud, et on rikkumisega nõus, sai ta vägagi hästi aru, milles teda süüdistatakse. Asjaolu, et just G.R-i sõiduk hakkas iseenesest liikuma ja sõitis otsa seisvale Subarule, tõendavad tunnistaja DD ütlused, kes nägi seda pealt ja Subaru aknaklaasile pandud lipiku koopia, milles märgitud avarii põhjustanud sõiduki number. Ka G.R ise tunnistas, et kui ta tuli oma sõiduki juurde, oli see esiosaga vastu ees seisnud sõiduki tagaosa liikunud. V.Sõtsjov arvas, et ei pannud korralikult käsipidurit peale. Subarule tekitatud vigastusi tõendavad sõidukist tehtud fotod. Seega on V.Sõtsjov rikkunud LS § 20 lg 9 nõudeid, mis kohustavad juhti enne sõiduki juurest lahkumist rakendama abinõusid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks. Sellise tegevusetusega pani ta toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Subjektiivsetelt tunnistelt on tegu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Ei ole tõendatud, et ta tahtlikult jättis iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks abinõud rakendamata ja tahtlikult soovis liiklusõnnetuse põhjustamist. Ta lihtsalt ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik. 2 Teise väärteo, s.o. sündmuskohalt põgenemise pani G.R aga toime kavatsetult. Tema ütlustest tulenevalt nägi ta, et tema sõiduk oli teisele autole tagant otsa sõitnud ja vigastused põhjustanud. Kuna teise sõiduki juhti kohapeal ei olnud, oli G.R kohustus jääda kohapeale ja teatada õnnetusest politseile, kuid tema sõitis oma sõidukiga sündmuskohalt ära. Selline tegevus vastab LS § 237 lg 1 süüteokoosseisu tunnustele. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja otsusega juhtimisõiguse äravõtmise osas. LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu oli toime pandud kavatsetult. Isik küll tunnistas sündmuskohalt lahkumist, ometi ei avaldanud kahetsust, mistõttu puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Selline tegevus on raske liiklusalane rikkumine, kuna raskendab liiklusõnnetuse toimepanija ja asjaolude tuvastamist ja väljaselgitamist. Ka seadusandja on sellise rikkumise eest näinud ette ranged karistused. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p. 1. Kohtunik 3