1-11-1929/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-1929 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.03.2011 otsus Apellatsiooni esitaja M.R, ik: XXX, vene keel, XXXX XXXXXXXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXXXXX, ei tööta, eluk. XXXXXXX X-X XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud:
2. 04.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega,
3. 23.09.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi 1 aasta 4 kuu vangistusega. Vabanes karistuse kandmiselt 19.07.
4. Jätta M.R apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 16.03.2011 otsusega lühimenetluses tunnistati M.R süüdi KarS § 266 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 45 päeva; süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o pikkuseni 6 kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada pärast kohtuotsuse jõustumist ja Harju Maakohtust laekunud teate sisus märgitud karistuse kandmise kohast ja reaalsele kandmisele asumise ajast. KarS § 68 lg 1 p 1 alusel arvestati mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.09.2010, alates 09.01.2011-10.01.2011 ja 15.01.2011-16.01.2011, s.o. 5 päeva. A. Stanovkhinelt mõisteti riigituludesse välja sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 134,23 eurot.
6. A. Stanovkhine tunnistati süüdi selles, et tema 08.09.2010 kella 19.45-st kuni 09.09.2010 kella 09.00-ni valdaja tahte vastaselt tungis ebaseaduslikult sisse Tallinnas XXXXXXXX XX asuvasse AS B. kuuluvasse hoonesse; süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 07.01.2011 kella 13.10 paiku, viibides R. AS kaupluses, asukohaga Tallinn, XXXXXXX XXX XXX/XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil püüdis varastada 18 ripsmetušši Maybelline maksumusega 12,08 eurot, kogumaksumusega 217,44 eurot, pannes need kaasas olnud kilekotti, mille peitis jope alla, möödudes kauba eest tahtlikult tasumata kassast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest kassajoonel hakkas tööle turvavärav ning turvatöötajad pidasid ta kinni; et tema, 09.01.2011 kella 21.20 paiku, viibides Tallinnas XXXX XX asuvas A. AS-ile kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 7 ripsmetušši ”Pulse” maksumusega 13,36 eurot, kogumaksumusega 93,52 eurot, peitis need müügisaalis, väljus kauplusest. Kell 21.47 sisenes ta uuesti kauplusesse, võttis eelnevalt peidetud 7 ripsmetušši, peitis need oma jope taskusse ja möödus nendega kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvateenistuse poolt kinni; et tema, grupis uurimise ajal tuvastamata isikuga, 15.01.2011 kella 14.03 paiku, viibides kaupluses M. AS aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt: võttis kaupluse müügisaalis E. AS-le kauplusele kuuluvad: huulepulk „Loreal“, väärtusega 11,44 eurot, huulepulk „Loreal“, väärtusega 11,44 eurot, huuleläige „Glam Shine Loreal“, väärtusega 6,38 erot, huulepulk „Loreal“ 2 tk, 1 tükk maksumusega 11,44 eurot, kogumaksumusega 22,88 eurot, huulepulk „Loreal“ 3 tk, 1 tükk maksumusega 11,44 eurot, kogumaksumusega 34,32 eurot, huuleläige „Glam Shine Loreal“ 3 tk, 1 tükk maksumusega 12,72 eurot, kogumaksumusega 38,16 eurot, huuleläige „Glam Shine Volumizer Loreal“ 2 tk, 1 tükk maksumusega 12,72 eurot, kogumaksumusega 25,44 eurot, sädelev huulevärv „Glam Shine Reflexion Loreal“ 4 tk, 1 tükk maksumusega 11,57 eurot, kogumaksumusega 46,28 eurot, ripsmetušš „Loreal Volume Million Lashes“ 6 tk, 1 tükk maksumusega 14,00 eurot, kogumaksumusega 84,00 eurot, ripsmetušš „Loreal Volume Million Lashes“ 2 tk, 1 tükk maksumusega 14,00 eurot, kogumaksumusega 28,00 eurot, kokku R. AS vara 308,34 euro väärtuses, peitis kosmeetikatooted kilekotiga põue ja möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule, viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.
7. Maakohtu otsuse peale esitas A. Stanovkhine apellatsiooni, milles palub asendada talle maakohtu otsusega mõistetud reaalne vangistus tingimisi karistusega. Apellant palub karistust kergendada, kuna mõistetud karistus on raske, samas on tal olemas mitteametlik töökoht, katseajaga 4 kuud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo 3-1-196-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo 3-1-1-120-09).
9. Ringkonnakohus leiab, et A. Stanovkhine apellatsioonist tulenevalt puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida ringkonnakohtul tuleks lahendada; vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud karistus. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kohtukolleegium järgmist.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud veel, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses.
11. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus kõigile neile nõuetele täiel määral. Tuvastamist leidis, et A. Stanovkhine on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, s.h varavastase süüteo toimepanemise eest, seejuures vabadusekaotuslike karistustega. Vabanedes 19.07.2010 karistuse kandmiselt, pani ta uue tahtliku kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödudes. Seda tunnistab ja kahetseb A. Stanovkhine ka ise esitatud apellatsioonis. Süüdistatava enda käitumine põhjendab maakohtu seisukoha, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, paikapidavust. Kohtukolleegium tõdeb, et eelnevalt mõistetud karistused ei ole A. Stanovkhine jaoks tähendanud sisuliselt mitte midagi; peatselt pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmist pani süüdistatav toime kuriteod, käesolevas kriminaalasjas kokku neli episoodi, millest kolm olid varavastased kuriteod, mis jäid katse staadiumi. Arvestades seda, et A. Stanovkhine pani toime teod, mille eest on võimalik mõista karistus kuni viis aastat vangistust, ei näe kohtukolleegium süüdistatavale mõistetud karistuses vähimatki eksimist nn proportsionaalsuspõhimõtte vastu. Arvestades neid argumente, peab kohtukolleegium A. Stanovkhinele mõistetud karistust - üheksa kuud vangistust, mida edasiselt vähendati 1/3 võrra - täielikult seaduslikuks ning põhjendatuks. Argumendid, mis võimaldaksid jõuda vastupidisele järeldusele ning revideerida mõistetud karistust kergemas suunas, apellatsioonis puuduvad. Mõistetud karistuse muutmiseks ei anna samuti alust ei eri- ega üldpreventiivsed karistuse mõistmise eesmärgid.
12. Taotlus mõista apellandile karistus tingimisi ei ole käesoleval juhul asjakohane. Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RKKKo 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Apellant ei ole osundanud ühelegi asjaolule, mis iseloomustaks erandlikuna süüteo toimepanemise asjaolusid või tema isikut ja ringkonnakohtu arvates need ka puuduvad. Ka süüdistatava isik ei anna vähimalgi määral alust positiivse prognoosotsuse tegemiseks, mis võimaldaks teha järeldust, et mõistetud karistuse reaalne ärakandmine oleks ebaotstarbekas. Kohtul puudub vähimgi veendumus, et süüdistatav suudaks vabaduses käituda õiguskuulekalt. Pigem on apellant enda senise käitumisega kinnitanud, et karistused ei oma tema käitumise kujundamisel sisuliselt tähendust ning ka uuesti kinnipidamisasutusse sattumise võimalus ei takista teda uusi kuritegusid toime panemast - see välistab aga koheselt KarS § 73- § 74 sätete rakendamise.
13. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 tuleb jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa täiendavad kulud kaitsetasude näol, mis tuleks A. Stanovkhinelt välja mõista. Kohtukolleegiumi arvates ei vastaks see apellandi huvidele. Urmas Reinola Ivi Kesküla Sten Lind