lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 7 järgi vangistusega 2 aastat,
Istungil osalenud isikud Prokuröri abi Kriminaalhooldusametnik Kriminaalhooldusalune Kaitsja vandeadvokaat Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2011.a. Sofja Hristoforova Jelena Džalalova D.G Valentina Manjuk RESOLUTSIOON Vastavalt
lg 5 pöörata D.G-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsusega nr 1-08-15144 mõistetud kandmata jäänud karistuse osa, 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 30.03.2011.a. Valida D.G-le tõkend vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Rahuldada vandeadvokaat Valentina Manjuki taotlus ning mõista talle riigieelarvest 1 kaitsjatasu D.G-le 24.03.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, millest käibemaks on 3,20 eurot. 1-08-15144 Mõista D.G-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud kaitsja Valentina Manjuki poolt 24.03.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud D.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.08.2009.a kohtuotsusega
lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ning karistatud
MS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 19.07.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 05.03.2010.a. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 25.10.2010.a kohtumäärusega nr 1-08-15144 vabastati D.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta ja määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada D.G järgima
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil Kesk 55-36 Sillamäe; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. D.G suhtes kohaldati vastavalt
lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kolme nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku loata. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 25.10.2010.a kohtumäärus jõustus 05.11.2010.a. D.G lahkus vanglast 05.11.2010.a. 16.02.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne D.G suhtes ettepanekuga pöörata ärakandmata karistuse osa täitmisele. Erekorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune D.G ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 11.01.2011.a D.G sooritas väärteo Liiklusseaduse §74´19 lg2 järgi (Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi). 2 1-08-15144 03.02.2011.a antud kirjalikus seletuses D.G tunnistas alkoholi tarvitamist. Põhjendab alkoholi tarvitamist asjaoluga, et oli matustel ja seal tarvitas alkoholi. Seejärel, minnes koju, märkas, et tema onu auto seisab tee keskel ja võtmed on sees. Stanislav otsustas sõita autoga, et panna seda õigesse kohasse, maja juurde, kuid oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Kriminaalhooldusametnik hindab D.G katseaja kulgemist negatiivseks, sest D.G juba katseaja alguses rikkus kohtu poolt määratud kohustust ja jätkas seadusvastase eluviisi, olles sooritanud ühiskonnale ohtliku süüteo. Kriminaalhooldaja märgib, et positiivsena võib välja tuua, et D.G on registreerinud ennast Töötukassas töötuna. Samuti D.G täidab korrektselt kontrollnõuded. Suhtlemisel kriminaalhooldajaga on viisakas ja koostööks valmis. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik kandis ette erakorralise ettekande ning palub pöörata D.G-le ärakandmata karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusalune D.G seletas, et tarvitas alkoholi, kuna oli matustel. Minnes koju, ta märkas, et tema onu auto seisab keset teed. Ta otsustas autoga sõita, et panna see õigesse kohta, maja juurde, kuid oli kinni peetud politseitöötajate poolt. Ta tunnistab süüd, kahetseb tehtut. Palub anda temale viimase šanssi. Tema elus on positiivsed muutused. Tal on elukaaslane ja laps. Kaitsja palus jätta kriminaalhooldusametniku taotluse D.G kohtuotsuse kandmata karistuse osa täitmisele pööramisest rahuldamata. Tema kaitsealune tunnistas oma süüd. Minnes koju matustelt, ta märkas, et tema onu auto seisab keset teed ning otsustas panna auto õigesse kohta. Selle eest ta on juba karistatud arestiga ning arest on ära kantud. Ta on TTA arvel. Tema ülalpidamisel on elukaaslane ja laps. Palub anda D.G-le viimase šanssi ja jätta ta vabaduses. Prokurör toetab KRHO ametnikku, kõik ettekandes ära toodud alused on põhjendatud. Ta oli karistatud väärteo korras.
Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek D.G suhtes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 5 alusel kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune D.G ei täitnud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 25.10.2010.a määrusega pandud kohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.01.2011.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-11-105 D.G on tunnistatud süüdi LS § 74-1 lg 1, § 74-19 lg 2 järgi ja karistatud
Sellega rikkus ta
Kohus on seisukohal, et
lg 5 kohaselt on olemas alus D.G mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult 3 1-08-15144 rikkunud talle määratud kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on kriminaalhoolduse teostamisel olnud takistused. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada. Samuti kohus leiab, et väärteo toimepanemisega liikluses, kus ohustatud õigushüvedeks on paljude inimeste elu, tervis ja vara, on D.G raskelt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus võtab arvesse kriminaalhooldusametniku hinnangut D.G suhtes, tema seletusi rikkumiste kohta. Ennetähtaega vabastamise tingimuse rikkumise põhjused ei pea kohus põhjendatuteks. Kohus hindab hooldusaluse käitumist vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise tingimuste mittetäitmisena. Seega kohus leiab, et D.G-le mõistetud kandmata jäänud karistuse osa tuleb pöörata täitmisele. Lähtudes ülalmainitust, kohus pöörab vastavalt
lg 5 D.G-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.08.2009.a kohtuotsusega nr 1-08-15144 mõistetud kandmata jäänud karistuse osa, 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust, täitmisele. D.G-lt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 19,18 eurot, mis on vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 kriminaalmenetluse kulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3. Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.