← Eesti

1-09-16899/27

Obsah (5)§ 199§ 68§ 69§ 65§ 75

1-09-16899 KOH TUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-16899 (09240102105) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 4järgi, Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova erakorraline ettekanne nr 33548 I.A suhtes Hooldusalune I.A Elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 7 - l korral, neist viimane: - 08.10.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4 järgi

§ 68

lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu 11 päeva.

§ 69

alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 812 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 15 kuud. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg Prokurör Kriminaalhooldusametnik Anneli Pärt Jelena Džalalova 11.07.2011.a. RESOLUTSIOON

§ 69

lg 6 alusel pöörata I.A suhtes Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 08.10.2010.a kohtuotsuse nr 1-09-16899 järgi kandmata jäänud karistus – 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva vangistust (ehk 812 tundi ÜKT), täitmisele. Lugeda antud karistusest ärakantuks süüdimõistetu I.A poolt tehtud üldkasulik töö 89 tunni ulatuses, s.o 1 (üks) kuu 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Valida I.A suhtes tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 27.07.2011.a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 08.10.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0916899 tunnistati I.A süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti I.A-le lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg.1 alusel arvati I.A karistuse hulka tema kinnipidamise aeg 20.09.2010 – 08.10.2010, s.o. 19 (üheksateist) päeva ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäeti I.A 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva vangistust Viru Maakohtu 04.12.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta vangistust võrra ja mõisteti I.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 11 (üksteist) päeva üldkasuliku tööga kokku 812 (kaheksasada kaksteist) tundi. ÜKT tegemise tähtajaks määrati 15 kuud, mille jooksul I.A peab järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on I.A üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 08.10.2010.a kohtuotsus jõustus 16.10.2010.a. 04.07.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 33548 I.A suhtes ettepanekuga pöörata I.A-le mõistetud karistus täitmisele

§ 69lg 6 alusel.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et I.A on talle täitmiseks määratud 812 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud 89 tundi. I.A poolt on sooritamata 723 tundi üldkasulikku tööd. ÜKT tegemisel on tuvastatud rikkumised, mille kohta hooldusalusele on tehtud hoiatused. 22.03.2011.a tegi kriminaalhooldusametnik I.A-le esimese kirjaliku hoiatuse. 09.05.2011.a tegi kriminaalhooldusametnik I.A-le teise kirjaliku hoiatuse. 09.05.2011.a tegi kriminaalhooldusametnik I.A-le kolmanda kirjaliku hoiatuse. I.A on rikkunud registreerimiskohustust: 09.03.2011.a hooldusalune ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. Oma 26.01.2011.a seletuses põhjendas I.A, et ei ole üldkasulikku tööd teinud, kuna on haige. Samas ametnikule ei ole arstitõendit esitanud. Oma 17.03.2011.a seletuses I.A tõi põhjenduseks, et ei teinud üldkasulikku tööd, kuna tööandja ei lubanud talle edasi töötada. Oma 09.05.2011.a ja 06.04.2011.a seletustes I.A tõi põhjenduseks, et ei teinud üldkasulikku tööd, kuna ei jõudnud. Väitis, et käis tööl, kuid töölepingut ei ole firmaga sõlminud. Oma 17.03.2011.a seletuses põhjendas I.A, et ei ole registreerimisel käinud, kuna ajas segi aja. 2

(4)Katseaja kulgu võib hinnata mitterahuldavaks, sest I.A hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. I.A on määratud kriminaalhooldusele alates 08.01.2010.a. Hooldusalune on korduvalt andnud lubatusi teha üldkasuliku töö tunde, kuid ei ole seda teinud või teinud osaliselt. ÜKT tegemisel AS-is MEKE Sillamäe aset leidnud negatiivsed intsidendid. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata I.A-le Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 08.10.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele. Prokurör leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne I.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusalune I.A vastas, et erakorralise ettekande sisu vastab tegelikkusele. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku ettepanek I.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune I.A ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde ilma mõjuva põhjuseta. Ta täitis 89 ÜKT tundi, on jäänud täitmata 723 ÜKT tundi. Ta rikkus ÜKT täitmise korda - ei täitnud kogu planeeritud ÜKT tunde vastavalt koostatud ÜKT tegemise ajakavadele ilma mõjuva põhjuseta. Koostatud oli 7 erinevat töö tegemise ajakava kolme erineva tööandja juures töötamiseks. Ta ei ilmunud õigeaegselt registreerimistele kriminaalhooldusosakonda ilma mõjuva põhjuseta: 09.03.2011.a ja 25.07.2011.a. Talle on tehtud kolm kirjalikku hoiatust: 22.03.2011.a, 09.05.2011.a ja 09.05.2011.a, kuid need ei mõjutanud tema käitumist paremuse poole. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja I.A seletusi, on kohus veendunud, et I.A hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud I.A teha üldkasulikku tööd ning täita registreerimiskohustust. Kohtul ei ole alust kahelda kriminaalhooldusametniku sõnades, mille kohaselt ei ole tööandjatel, kelle juures tegi I.A üldkasulikku tööd, olnud teiste kriminaalhooldusaluste suhtes pretensioone, s.h ka AS-l MEKE Sillamäe. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine teostamine I.A suhtes ei ole otstarbekas, arvestades kriminaalhooldusaluse suhtumist ja tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide arvu ja tegemise tähtaega. Sellest tulenevalt tuleb pöörata Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 08.10.2010.a kohtuotsusega nr 1-09-16899 mõistetud karistus – 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 11 (üksteist) 3

(4)päeva vangistust, täitmisele. Kuna I.A on jäänud täitmata 723 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.