(4)1-10-4999 peab V V esmalt andma xxxxxxxx xx omanikule võlgade maksmiseks ja lapsega naisele andmiseks 125 000 krooni. V V jäi uskuma O.M, et temal on võimalik soetada viimase poolt öeldud tingimustel xxxxxxxx xx asuv kinnistu ning nõustus O.M-ile andma xxxxxxxx xx omaniku võlgade katteks makstava 125 000 krooni kuid nõudis, et O.M annaks talle raha kättesaamise kohta allkirja. V V laskis koostada laenulepingu, andis O.M-ile üle P A AS-le kuuluva sularaha 125 000 krooni ning O.M kirjutas 07.06.2006.a sõlmitud laenulepingule alla, kinnitades, et laenas P A AS-lt 125 000 krooni, laenu tagastustähtajaga 07.09.2006.a. Oma tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et viimane saab nõutud raha maksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu, teades samas, et xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistul asuva elamu, kus on kolm korterit, omanikud Õ A ja R G, kes korterites ei elanud, 2006.aastal kinnistut ei müünud ega avaldanud kellelegi kinnistu müügi soovi, samuti ei olnud neil O.M-iga mingit kokkulepet kinnistu müügi vahendamiseks, seega puudusid isikud, kelle võlga O.M pidanuks kinnistu omandamiseks maksma. O.M ei kavatsenudki kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamise eesmärgil vaid jättis raha endale, kulutades selle oma äranägemise järgi. Seega lõi O.M kannatanu P A AS juhatuse liikmele V V tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle 125 000 krooni. O.M tekitas kelmusega PA AS-le 125 000 krooni suuruse varalise kahju. Samuti tema, pettis 12.06.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, xxxxxxx xxxxxx x asuvas P A I kohvikus V V välja 100 000 krooni sularaha, kinnitades V V, et 07.06.2006.a V V poolt O.M-ile üleantud 125 000 krooniga on ära makstud xxxxxx xxxxxxxx xx omanike võlad ning jättes V V mulje, et tema valmistab ette xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu notariaalset ostu-müügitehingut, küsis V V veel 100 000 krooni vajadusega osta selle summa eest xxxxxx xxxxxxxx xx elanikele xxxxx maakonda xxxxxxxx korter, misjärel on omanikud nõus xxxxxxxx xx kinnistu müüma V V. V V nõustus O.M-i kätte maksma 100 000 krooni vaid juhul, kui viimane allkirjastab selle kohta laenulepingu. V V laskis koostada laenulepingu 100 000 krooni laenamiseks kuni 17.07.2006.a, pannes lühikese tähtaja kuna notariaalne ostu-müügitehing pidi O.M-i lubaduse kohaselt lähiajal toimuma, misjärel kirjutas O.M 12.06.2006.a laenulepingule alla, millises kinnitas, et laenas P A AS-lt 100 000 krooni, laenu tagastustähtajaga 17.07.2006.a ning V V andis O.M-ile üle sealsamas enda isiklikult arveldusarvelt välja võetud 100 000 krooni. Oma tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et viimane saab raha ettemaksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx asuva kinnistu, teades samas, et xxxxxx xxxxxxxx xx omanikud Õ A ja R G ei ole 2006.a kinnistut müünud ega avaldanud kellelegi soovi omandada Pärnu maakonda uut elukohta, samuti ei olnud neil O.M-iga kokkulepet kinnistu müügi vahendamiseks, seega ei kasutanud O.M eelnevalt saadud 125 000 krooni xxxxxxxx xx omanike võlgade maksmiseks. O.M ei kavatsenudki kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamise eesmärgil vaid jättis raha endale, kulutades selle oma äranägemise järgi. Seega lõi O.M kannatanule V V tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle 100 000 krooni. O.M tekitas kelmusega V V 100 000 krooni suuruse varalise kahju. Samuti tema, pettis 14.06.2006.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata kellaajal, mobiiltelefoni teel V V välja 35 000 krooni, rääkides, et tema viibib hetkel koos xxxxxx xxxxxxxx xx omaniku tütrega Viljandi notari Kersti Kulla ukse taga, et see naisterahvas saaks omandada xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx korteri, kuid et notari ukse taga selgus, et xxxx korteri müüjal on võlad ning et viimane nõustub korterit müüma vaid juhul, kui talle makstakse enne notariaalse tehingu toimumist 50 000 krooni. V V ütles telefonitsi, et tema ei ole nõus maksma korterimüüjale vaid korteri ostjale ning nõudis O.M-ilt andmeid ostetava korteri, xxxxxxxx xx omaniku tütre nime ja tema arveldusarve kohta. Mõne aja pärast helistas O.M V V tagasi ja andis ostetava korteri aadressiks xxxx xxxx xxxx x xxxxxx x, xxxxxxxx xx omaniku tütre nimeks P K ja viimase arveldusarve numbri, misjärel tegi V V O.M-i juttu uskudes viimase antud andmete alusel 14.06.2006.a pangaülekande P K nimelise isiku arveldusarvele nr xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx summas 35 000 krooni. Oma tegevusega lõi O.M teadlikult V V ebaõige ettekujutuse, et 3

(4)1-10-4999 viimane saab raha maksmise korral osta omanikult xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu, teades samas, et tema, O.M ei ole viibinud 14.06.2006.a Viljandi notari Kersti Kulla vastuvõtul, samuti ei olnud O.M-i ega P K nimelistel isikutel 14.06.2006.a Viljandi notari Kersti Kulla büroosse notariaega kinni pandud, xxxxxx xxxxxxxx xx omanikud Õ A ega R G ei ole 2006.a avaldanud kellelegi soovi omandada xxxxxxxxxe xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx elukohta, P K ei ole elanud xxxxxxxx xx majas ega ole soovinud omandada korterit xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx, xxxx xxxx maja nr x korterite nr x, x ja x omanik T K ei ole kortereid müünud ega ole volitanud enese nimel kedagi tegema tehinguid temale kuuluvate xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx majas nr x asuvate korteritega ning P K arveldusarvele makstud 35 000 krooni oli mõeldud viimase elukaaslasele A T töötasuks, mille O.M ehitustööde eest A T võlgnes. Seega ei kavatsenudki O.M kasutada V V saadud raha V V xxxxxx xxxxxxxx xx kinnistu soetamiseks vaid viies V V eksimusse, tasus kannatanu poolt üleantud rahaga oma kohustusi A T. Seega lõi O.M oma käitumisega kannatanu VV tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena andis V V O.M-ile üle 35 000 krooni. O.M tekitas kelmusega V V 35 000 krooni suuruse varalise kahju. Eeltoodu alusel süüdistatakse O.M-i selles, et tema, varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lääne Ringkonnaprokuratuuri vanem prokurör, süüdistatav O.M ja tema kaitsja jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt vanem prokurör nõudis kohtus O.M-i süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust 18 kuulise katseajaga. Maakohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes