Kriminaalasi nr 1-09-9045 MÄÄRUS 30. detsembril 2010. a Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi Tartu Vangla Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusosakonna erakorralise

§ 199

lg 2 p 8,9 ja § 424 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti D.B-le kuritegude kogumi eest liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 68

alusel loeti D.B poolt eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta viis kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel pöörati D.B-le mõistetud vangistusest täitmisele osaliselt ja kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud osas jäeti mõistetud vangistus tingimisi kahe aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning D.B allutati kriminaalhooldusele. Lisakaristusena võeti D.B-lt

§ 50alusel ära sõiduki juhtimisõigus üheks aastaks.

Kohtuotsus jõustus 19.06.

1. a. 15.11.
2. a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla Tartu maakonna talituse erakorraline ettekanne D.B suhtes, kuna isik ei järginud kontrollnõudeid. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt täitis D.B kuni
3. a oktoobrikuuni kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid korrektselt, kuid seejärel jättis neljal järjestikusel korral kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Kriminaalhooldajale põhjendas D.B registreerimisele mitteilmumist haigestumisega. 08.11.
4. a ilmus D.B omaalgatuslikult taas registreerimisele, tal ei olnud esitada mitteilmumiste kohta arstitõendit ning seletuskirjas põhjendas ta mitteilmumist sellega, et tal ei olnud millegagi võimalik Jõgevalt Tartusse saada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võib isiku väärkäitumist seostada töö puudumine ja suhtlemisega. Tööd ei ole kriminaalhooldusalusel käesoleva ajani leida õnnestunud ning ta on võtnud ennast töötuna arvele alates veebruarist
5. a. Suhtumise ja suhtlemise teemal on olnud kriminaalhooldusalusega vestlusi, millest on ilmnenud varasema väärkäitumise seotus ka alkoholi tarvitamisega, kuid enda sõnul on D.B alkoholi tarvitamist vähendanud. Katseajal on D.B pannud toime ühistranspordi seaduse § 547 lg 1 järgse väärteo ning teavitanud kriminaalhooldusametnikku ka tema suhtes algatatud uuest kriminaalasjast. Eelpooltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada D.B katseaega kuni 10.08.
6. a ning määrata temale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek D.B katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud andmete põhjal on D.B enamuse katseaja jooksul järginud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid korrektselt. 2010.a. oktoobris ja novembris jättis kriminaalhooldusalune neljal järjestikusel korral registreerimisele ilmumata, kuid peale seda tuli omaalgatuslikult jälle kriminaalhooldaja vastuvõtule. Seega ilmneb eeltoodust, et isik on näidanud siiski ülesse huvi kriminaalhoolduse tingimuste täitmise vastu ega ole otsustanud asuda kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Samuti on isik suhelnud kriminaalhooldusametnikuga avameelselt ning teavitanud teda oma väärkäitumisest. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ja kriminaalhooldaja ettepanekut katseaja suhtes ei ole põhjendatud kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine, vaid otstarbekas on kriminaalhoolduse jätkamine. Kriminaalhoolduse käigus saaks isik kriminaalhooldusametniku toetusel enam oma suhtumise ja käitumisega tegeleda ning pidev järelevalve aitaks kaasa isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Kohus leiab aga, et tagamaks karistuse eesmärkide maksimaalne saavutamine ja arvestades seda, et isik vahepealsel ajal registreerimiskohustust ei täitnud on põhjendatud D.B suhtes katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse teostada isiku üle pikemaaegset järelevalvet ning laseks veenduda, et isik plaanib edaspidi käituda õiguskuulekalt. Samuti on põhjendatud isikule alkoholi mittetarvitamise lisakohustuse määramine, kuna asja materjalidest ilmneb, et alkohol on isiku väärkäitumist soodustavaks teguriks. Alkoholi tarvitamisest hoidumine peaks vähendama isiku poolt süütegude toimepanemise riski ning seega soodustama õiguskuuleka käitumisviisi ja hoiakute kinnistumist. Juhindudes KrMS § 432 lg 1, 4,

§ 74lg 4, kohtunik m ä ä r a s: Pikendada D.B-le (IK xxx) Tartu Maakohtu 11.06.2009. a otsusega mõistetud katseaega kahe