1-10-16669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16669 (10231500464) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav I.B ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2010 kuni 11.12.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 11.12.2010, Varasem karistatus: Harju Maakohtu 13.09.2010 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 30 päeva Kar

S § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat. Ärakandmata karistus 28 päeva vangistust. Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. I.B süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.12.2010 kuni 11.12.2010, so. 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.
2. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada I.B-le mõistetud karistust Harju 1 Maakohtu 13.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistuse võrra ning mõista I.B-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 69 lg 1 alusel asendada I.B-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 kuud ja 6 päeva, so 66 (kuuskümmend kuus) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 132 (ükssada kolmkümmend kaks) tundi.
4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 8 (kaheksa) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada I.B üldkasuliku töö tegemise ajal, so 8 kuu vältel järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742, 6 127 758).
6. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada I.B järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
7. I.B suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
8. I.B-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.B, 1-10-16669, kaitsjatasu“.
9. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta I.B-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti I.B-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I.B süüdistatakse selles, et tema, olles viimati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.09.2010 otsusega karistatud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest, taas 10.12.2010 kella 15.40 ajal Tallinnas, aadressil Kalevipoja põik 12 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Säästumarket püüdis võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada ühe paki sigarette Paramount maksumusega 29 krooni, pannes nimetatud kauba endale jope taskusse ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest 2 tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna I.B peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega I.B, olles varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse.

Kohtuistungil süüdistatav I.B seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 10.12.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nr 10/12 nähtuvalt 10.12.2010 kell 15:40 Kalevipoja Säästumarketi kaupluses asukohaga Kalevipoja põik 12, Tallinn, peeti kinni meesterahvas, kes möödus kassast, jättes kauba (suitsud Paramont) eest tasumata 29 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 2) • 10.12.2010 koostatud tunnistaja JVülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 10.12.10 töökohal Kalevipoja põik 12 asuval objektil, pani kell 15.40 tähele, kuidas mees, kelle seljas oli tumesinine jope, jalas helesinised teksad, viibides teise kassa järjekorras, võttis paki sigarette Paramount ja pani jope paremasse tasku. Minnes kassarivist läbi, jättis ta sigaretipaki eest tasumata. Mees peeti kinni kell 16.45, turvakontrolli ajal avastati pakk Paramounti väärtusega 29 krooni. Kaup ei olnud rikutud ja see tagastati kauplusele. (t/l 3-4) • Väljatrükk 13.09.2010.a. Harju Maakohtu otsusest nr 1-10-8134, millega I.B-le mõisteti KarS §

§ 25lg 2 alusel vangistus 45 päeva, Kr

MS § 238 lg 2, KarS § 73 alusel vangistus 30 päeva katseajaga 3 aastat. (t/l 21-22) • 11.12.2010 koostatud kahtlustatava I.B ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 10.12.2010 kell15-16 paiku läks ta Tallinnas Kalevipoja tänaval asuvasse kauplusese Säästumarket. Kaupluses nägi kassa juures sigarette ja tal tuli mõte varastada sigarette. Võttis kassa juures olevalt riiulilt ühe paki sigarette ja pani selle oma jope tasku. Läks kassast läbi, tasumata sigarettide eest ja tema juurde tuli turvatöötaja, kes palus minna kinnipeetute tuppa ja seal näidata, mis tal jopetaskus on. Kahtlustatav ise ladus jope taskust välja tema poolt varastatud sigaretid. Kaup ei olnud rikutud ja see tagastati kauplusesse. Kahetseb tehtut. Varguse pani toime kuna oli alkoholijoobes. (t/l 15-19) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 26) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.B süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food ASi avaldust, tunnistaja JVütlusi, väljatrükki Harju Maakohtu 13.09.2010 otsustest, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.B käitumine kvalifitseeritud KarS §

25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli I.B temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajaks karistatud varguste toimepanemise eest kolmel korral väärteomenetluses ja ühel korral kohtuotsusega. Inkrimineeritava teo pani süüdistatav 3 toime kolme kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest ja kohtu poolt määratud katseajal. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav väheväärtuslike vallasasjade vargusi kauplustest toime pannud regulaarselt, millest saab järeldada, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine muutunud elulaadiks ja lisasissetulekuallikaks, milline käitumine on kohtu arvates hinnatav varguse toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.12.2010 kella 15.40 ajal Tallinnas, aadressil Kalevipoja põik 12 asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest Säästumarket püüdis I.B varastada taas ühe paki sigarette Paramount maksumusega 29 krooni, pannes nimetatud kauba endale jope taskusse ning möödudes kaupluse kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ta peeti kinni ja kaup võeti ära. Seega jäi kuritegu lõpule viimata ja katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll toimepandut kahetsenud, kuid arvestades süüdistatava järjekindlust varguste toimepanemisel, vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele, leiab kohus, et süüdistatava sihipärane käitumine välistab kahetsuse olemasolu. Süüdistatavale KarS §

25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht, millele viitab ka süstemaatiliste väheväärtuslike vallasasjade varguste toimepanemine. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud vaid ühes episoodis, mis jäi katse staadiumisse ning rünne oli suunatud väheväärtusliku vallasasja vastu, millega varalist kahju ei tekitatud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav pani toime uue kuriteo kohtu poolt KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määratud katseajal, siis vastavalt KarS § 73 lg 4 sätetele, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Seega kuulub käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses liitmisele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Arvestades asjaolu, et süüdistatav nõustus tegema üldkasulikku tööd, nõustudes mõistetava karistuse asendamisega, samuti seda, et varem ei ole süüdistatavat kohtu poolt karistatud, va eelmise otsusega samalaadse süüteo eest mõistetud karistus, siis süüdistatava väikese süü ning isikuandmete põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava suhteliselt lühiajalise liitkaristuse võib KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 sätteid kohaldades asendada KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga, lootuses, et üldkasulik töö ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat edaspidi elama õiguskuulekalt. Märt Toming kohtunik 4