Obsah (4)

§ 238§ 175§ 326§ 387

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-10-11134 Kohtunik Tiit Kuller

) § -dest 175 lg 1 p 3, 4,5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 233-238, 306, 311, 313, 315, 318, 319, 408 Kohus Otsustas Süüdi tunnistada D.Z KarS § 117 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 238lg 1 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Kar

S § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2010.a. - 17.06.2010.a. s.o. 2 (kaks) kuud ja 26 päeva karistusaja hulka. Lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 4 (neli) päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld D.Z-i suhtes tühistada ja karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda D.Z-i kinnipidamiskohta saabumise aeg. Asitõendid – A S teksapüksid, mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel tagastada kannatanu L P. Asitõendid - väikelapse pluus ja D.Z-i teksapüksid, millised asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

§ 175

lg 1 p 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel välja mõista D.Z menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 6.51 eurot -surnu kohtuarstliku ja DNA ekspertiisi tasud 1717.88 eurot -määratud kaitsjale v-adv Allan Valgule makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 167.19 eurot, sh käibemaks 20% - määratud kaitsjale v-adv Allan Valgule väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest kohtumenetluses 148.02 eurot sh käibemaks 20% -sundraha 417.03 eurot Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ Jõhvi osakond kasuks 148.02 eurot sh käibemaks 20 % vandeadvokaat Allan Valk poolt süüdistatav D.Z-i kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Süüdimõistetul D.Z tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse- nimi, 1-10-11134, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 13.01.

1. a. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 27.01.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 11.02.2011.a. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdistus D.Z süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 23.03.2010.a. kella 01.00 paiku xxxx korteris olles alkoholijoobes võttis vankris oleva I P ( sünd. xxxx) kätele sooviga last rahustada, kuid pillas ta köögipõrandale, tekitades I P eluohtliku tervisekahjustuse-aju-kolju kinnise tömp trauma koos mõlemapoolse kukla-kiiruluu hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelmealuse ja pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse- ja surma. Seega D.Z, põhjustades ettevaatamatusest teise inimese surma, pani toime KarS § 117 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Esitatud süüdistuses tunnistab D.Z ennast kohtuistungil süüdi, enda küsitlemist ei soovinud, oli nõus asja arutamisega lühimenetluses. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel : Kiirabikaart 54/0/667 (tl 2) –Rakvere Haigla kiirabikaardist nähtub, et väljakutse said kiirabitöötajad 23.03.2010 kl. 02.11, kohale saabusid kl. 02.16, tuvastasid I P surma. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 3-9), kus on vaadeldud kuriteo toimepanemise kohana xxxx elumaja kahetoalist korterit nr xxxx. Korteri köögis laua all on lapse verekahtlase määrdumisega särgik, köögist vasakule poole avanevas toas on lapsevanker, milles väikelapse surnukeha. Väikelapsel on oimu- ja rindkerepiirkonnas hematoomid. Surnu ekspertiisiakt nr 104 (tl 10-21), millest nähtub, et I P surma põhjuseks on aju-kolju kinnine tömp trauma koos mõlemapoolse kukla-kiiruluu hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelmealuse ja pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Ekspert on arvamusel, et aju-kolju kinnine tömp trauma on tekitatud löögist tömbi piiramata pinnaga esemega või vastu kõva laia pinnaga eset (näiteks põrandat) mitte rohkem kui 2-3 tundi enne surma. Aju-kolju kinnine tömp trauma tekitas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Kahtlustatava D.Z-i kinnipidamise protokoll (tl 22-23), millest nähtub, et D.Z peeti KarS § 117 lg 1 järgi kinni 23.03.2010.a. kell 4.
2. Kahtlustatava D.Z-i ülekuulamise protokoll (tl 26-27). D.Z ennast KarS § 117 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Tema ütluste kohaselt viibis ta 22.03.2010.a. õhtul oma sugulase A S juures külas. Päevasel ajal käis koos oma onu A S tuttava S M juures, kus viibis ka A S, seal tarvitati koos alkoholi. Tema ütluste kohaselt ütles mingil ajal A S, et laps on üksinda kodus ja ta peab kontrollima minema. Kohale jõudes läks D.Z esimesena lapse vankri juurde ja nägi, et laps on surnud. A S hakkas nutma, kohale tuli kiirabi ja politsei. 3 Tema ütluste kohaselt on A S L P kolm last, kellest noorim oli haige, sündinud enneaegsena, temast keegi ei hoolinud ega ravinud. Laps vajas hingamisaparaati ja oli kogu aeg kärus. D.Z-i ütluste kohaselt oli väike laps jäetud tihti üksinda ja lapse ema hulkus mitmeid päevi ringi. Tunnistaja L V ülekuulamise protokoll (tl 33-35). Tunnistaja ütluste kohaselt elab tema A S ja L P ühes elamus, viimaste korter asub tema korteri peal. Tunnistaja sõnul toimuvad A S ja L P korteris tihti joomingud. 22.03.2010 kella 21.00 ajal tulid mehed koju, muusika pandi kõvasti mängima. Pani tähele, et kella 23.45 ajal muusika lõppes, kõik jäi vaikseks. Kella 01.45 paiku ärkas ta A S kisa peale üles. A S karjus kellelegi, et sa tapsid mu lapse ära. A S jooksis kiiresti tema juurde, rääkis, et kui ta öösel ärkas oli laps köögi põrandal surnud. Tunnistaja sõnul helistas ta kiirabisse. Kiirabi jõudis kohale 5 minutiga ja ta läks koos A S korterisse, kus oli D.Z. Viimane ei saanud tunnistaja sõnul üldse aru, mis toimus. Tunnistaja A R ülekuulamise protokoll (tl 36-37). Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema 21.
3. vastu 22.03.2010.a. terve öö A S elukohas, L P kodus ei olnud. Järgmisel päeval mindi koos lapsega L M juurde. Viimane võttis lapse riidest lahti, võttis ka lapse mütsi ära. Sülle võttes hakkas laps nutma nagu oleks tal selja pealt valus. A S keelas L uurimast, mis lapsel viga on. Tunnistaja kinnitas, et lapsel kriimustusi ega sinikaid ei olnud, ka ei olnud peas mingeid vigastusi. Sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll (tl 38-40), vaadeldi xxxx korterit, võeti kaks proovi verekahtlastest määrdumistest köögi põranda laua ja vaiba vahelt, köögi laua juures paiknevalt pealmiselt taburetilt, köögi laua äärelt, alumiselt taburetilt, köögi laua ja kappseina vahel olevalt toolilt, köögi vaibalt kahest kohast ja kapp-seina kapi teiselt ukselt. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 41-44), vaadeldi A S ja D.Z-i teksapükse. A S teksapükstel on verekahtlane määrdumine esiküljel vasaku sääre põlvekohas, D.Z-i teksapükstel on verekahtlane määrdumine esikülje vasaku sääre alumisest äärest 35 cm kaugusel ja 92 cm kõrguselt sääre alumisest äärest ja püksiluku juurest. Vaadeldud esemed võeti kriminaalasja juurde ekspertiisi määramiseks ning paigutati koos äravõetud väikelapse pluusiga Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumi. D.Z-i vahistamismäärus (tl 52-54), mille kohaselt on D.Z kahtlustatavana kinnipeetud alates 23.03.2010.a. kl 4.34, ning 24.03.2010.a. vahistatud. Ekspertiisimäärus bioloogilise materjali olemasolu ja bioloogilise materjali päritolu tuvastamiseks asitõendi vaatluse käigus ära võetud väikelapse pluusilt, teksapükstelt ja sündmuskoha täiendava vaatluse käigus võetud vereproovidelt ning ekspertiisiakt nr Ge-042810/1214 (tl 55-65). Ekspertiisiaktist nähtub, et proovist köögi laua juures paiknevast pealmiselt taburetilt, alumiselt taburetilt, köögi kapi ukselt, köögi vaiba kapipoolselt äärelt, A S teksapükste vasaku sääre eesmiselt poolelt pärineb bioloogiline materjal A S. Proovist köögi põrandalt, köögi vaiba aknapoolselt äärelt, D.Z-i teksapükste vasaku sääre eesmiselt ja tagumiselt poolelt bioloogiline materjal pärineb D.Z-ilt. Väikelapse pluusilt võetud bioloogiline materjal kuulub I P, ekspert ei välista ka D.Z-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Samas esines väikelapse pluusi parema hõlma sisemisel poolel peamiselt D.Z-ile kuuluv bioloogiline materjal. Tunnistaja L M ülekuulamise protokoll (tl 73-75). Tunnistaja ütlustest nähtub et 22.03.2010.a. kl 08.30 tuli tema juurde A S ja A R koos lapsega. Tunnistaja riietas lapse lahti, laps oli väga väike- väljanägemiselt kolme kuune, laps ahmis õhku, tal oli astma. Seljaga oli lapsel midagi viga nagu ei saanud lamada. Tunnistaja sõnul lapsel mingeid vigastusi polnud näha. Vahepeal oli A S lapse koju viinud, neile olid tulnud D.Z ja A S, viimased lahkusid tunnistaja sõnul koos enne kl 21.
4. Kahtlustatava D.Z-i ülekuulamise protokoll (tl 79-80). Tema ütlustest nähtub, et ta ei mäleta 22.03.vastu 23.03.2010.a. toimunut, kuna oli purjus. Ta mäletab vaid, et kohe A S 4 juurde jõudes oli laps surnult vankris. Ta ise arvab, et laps suri sellepärast, et toas oli külm ja laps külmus või ei antud vajalikul ajal hingamisaparaati. Kahtlustatava D.Z-i ülekuulamise protokoll (tl 83-85). Täiendavalt annab ütlusi, et A juures istuti köögis, joodi õlut. A läks taha tuppa, tema jäi üksinda kööki õlut jooma. Kinnitab, et ta tahtis köögis või tagatoas vankris nutvat last rahustada, võttis lapse käte vahele ja kogemata pillas ta põrandale. Laps kukkus poolviltu pea ees põrandale. Kahetseb tehtut. Vahistatu vabastamise määrus(tl 86), millega 17.06.2010 muudeti D.Z-i tõkendit. Kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Tunnistaja L V ülekuulamise protokoll ( tl 88-89), täpsustab oma ütlusi, et kella 23.00 ajal jäi üleval korteris vaikseks ning umbes kella 2.00 paiku tuli tema juurde A S. Viimane läks korteris D.Z-ile kallale süüdistades viimast lapse tapmises. Kohale tulnud politsei lahutas nad. Kannatanu L P ülekuulamise protokoll( tl 92-93). Annab ütluse, et ta lahkus kodust 21.03.2010.a. ning siis ei olnud lapse kehal mingeid sinikaid. Tsiviilhagi kannatanu ei esita, kuna sai linnavalitsusest matusetoetust. Tunnistaja A S ülekuulamise protokoll ( tl 94). Tunnistaja kinnitas, et 22.03.2010.a. õhtul tuli tema koos D.Z-iga koju. Kodus magas laps vankris, tema vahetas mähkme, D.Z võttis lapse sülle ja vajus seljaga vastu nari, laps kuskile vastu ei läinud, haiget ei saanud, tema pani lapse vankrisse. Pärast seda tegi köögis suitsu ja läks magama. Laps magas nari kõrval vankris. Öösel kella 2.00 paiku läks Wc-sse nägi, et vanker on tühi ja et D.Z istub köögi laua juures taburetil. Laps oli maas tema jalgade juures poolenisti laua all. Laps oli kõhu peal. Ta oli surnud. Viis lapse vankrisse ja läks L juurde kiirabi kutsuma. Kinnitab, et lapsel ei olnud enne seda ööd mitte kuskil sinikaid. Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna otsus nr 555252 ( tl 110-111), mille kohaselt on I P tuvastatud sügav puue. Kohtu seisukoht süüdistuse põhjendatuse osas Surma ettevaatamatu põhjustamisega rünnatav õigushüve on inimese elu. KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu D.Z-i tegevuses on tõendamist leidnud D.Z-i enda ütluste ja kriminaalasjas läbiviidud ekspertiiside ja tunnistajate ütlustega. D.Z on andnud ütlusi, et ta võttis vankrist nutva lapse käte vahele sooviga teda rahustada, kuid pillas ta põrandale, mis põhjustas lapse surma. D.Z on kinnitanud, et tema käte vahelt kukkus laps poolviltu pea ees põrandale. Surnu ekspertiisiaktist nr 104 nähtub, et kannatanu I P surma põhjuseks on ajukolju kinnine tömp trauma koos mõlemapoolse kukla-kiiruluu hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelmealuse ja pehmekelmealuse verevalumiga, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ja mis tekitas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse, surma põhjustanud vigastused on tekitatud löögist tömbi piiramata pinnaga esemega või vastu kõva laia pinnaga eset näiteks põrandat. Tunnistaja A S ütlustest nähtub, et enne magamaheitmist magas laps nari kõrval vankris, kuid 23.03.2010.a. öösel kella 2.00 paiku Wc-sse minnes nägi ta, et vanker on tühi ja D.Z istub köögi laua juures taburetil, surnud laps oli kõhuli maas tema jalgade juures poolenisti laua all. Tunnistaja L V ütlustest nähtub, et ta ärkas kella 2.00 paiku A S karjumise peale ülevalt korterist, et sa tapsid mu lapse ära. Koos kiirabiga üles A S korterisse minnes nägi ta, et korteris on D.Z, kes ei mõistnud mis oli juhtunud, kuna oli purjus. Tunnistajate A R ja L M ütlustega on tõendatud, et 22.03.2010.a. lapsel kriimustusi ega sinikaid ei olnud, ka ei olnud peas mingeid vigastusi, mistõttu on tõendamist leidnud, et ainult D.Z sai põhjustada kannatanu I P surma. D.Z-i esialgsed ütlused, et tema lapsega kokku ei puutunud ja laps oli surnud juba siis kui tema A S korterisse tuli, on ümber 5 lükatud ka ekspertiisiaktiga nr Ge-0428-10/1214, millest nähtub, et väikelapse pluusi parema hõlma sisemisel poolel oli D.Z-ile kuuluv bioloogiline materjal. Kohus tuvastas, et D.Z võttes 23.03.2010.a. kella 01.00 paiku lapse käte vahele sooviga last rahustada, pillas viimase peaga vastu köögi põrandat, mille tagajärjel laps suri. Seetõttu on D.Z-i tegu põhjuslikus seoses vahetult saabunud tagajärjega. Kohus tuvastas, et D.Z-i käitumises esines objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. D.Z võttes alkoholi kuritarvitanuna lapse sülle ei hoidnud teda piisava tähelepanelikkusega süles tagamaks lapse turvalisust, rikkus ühiskonnas objektiivselt eksisteerivat tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse nõuet, so üldinimlikku hoolsuskohustust. D.Z-i asemel kohusetundlik ja ettenägelik isik oleks vältinud tugevas alkoholijoobes väikelapse enda sülle võtmist, oleks arvestanud asjaoluga, et lapse süles hoidmine võib talle raskusi tekitada ja ta võib lapse maha pillata. Selle asemel oleks kohusetundlik ja ettenägelik isik last muul viisil rahustanud. D.Z ei järginud üldinimlikku hoolsuskohustust võttes tugevas alkoholijoobes lapse sülle tagamata viimase turvalisust ja luues sellise käitumisega ohu lapse elule ja tervisele, pillas lapse maha, mistõttu saabus lapse surm. D.Z-i ütlustega on tõendamist leidnud, et ta pani teo toime hooletusest. Olles tugevas alkoholijoobes võttes lapse enda kätte ei teadnud ta, et tema tegu võib põhjustada inimese surma, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Ülaltoodut arvesse võttes, leiab kohus et D.Z põhjustas kannatanu I P surma ettevaatamatusest, tema tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu praktika ja karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. D.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras on teda mitmel korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest, ka antud süüteo pani ta toime alkoholi kuritarvitamise tõttu. KarS § 117 lg 1 sanktsioon näeb ette vangistuse kuni kolm aastat. Süüdistatav D.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kuriteos kannatanuks oli haige väikelaps. Arvestades kuriteo tehiolusid, D.Z-i süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra, lühimenetlusest tulenevalt tuleb seda karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.. Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Kohtu seisukoht menetluskulude osas 6

§ 175lg 1 p 3, 4, ja 9 ja 180 alusel tuleb D.Z hüvitada kohtukulu.

Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tea Toming Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2011.a RESOLUTSIOON 1. Juhindudes

§ 326

lg 2 jätta süüdistatav D.Z-i kaitsja advokaat Allan Valgu apellatsioon Viru Maakohtu

1. jaanuari 2011 otsusele läbi vaatamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ Jõhvi osakonna kaudu 57,53 eurot (viiskümmend seitse eurot ja viiskümmend kolm senti), sealhulgas käibemaks 9,59 eurot (üheksa eurot ja viiskümmend üheksa senti), advokaat Allan Valgule tema poolt D.Z-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista D.Z-ilt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest 57,53 eurot riigituludesse.

1. D.Z tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.Z 1-10-11134 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 387

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Tea Toming Kohtuotsus jõustus 09. aprillil 2011.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. №oremreferent Tea Toming 7