1-10-11018 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-11018 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Paavo Ran

§ 120

ja § 121 järgi üldmenetluses Süüdistatav I.S XXX Kindel elukoht puudub, ei tööta, varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 13.05.2010. a otsusega

§ 118

p 1 ja § 136 lg 1 järgi 2 aasta 2 kuu vangistusega, mis jäeti

§ 74

lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta I.S apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2011. a otsusega üldmenetluses tunnistati I.S süüdi ja karistati

§ 121

järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 120

järgi 1 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, so Harju Maakohtu 13.

mai 2010. a kohtuotsustega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud 6 kuud karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 10 kuud alates 26. jaanuarist 2011. a. 2. I.S tunnistati

121 järgi süüdi selles, et ta

1. juunil
2. a kella 16.00 paiku Harjumaal XXXXX vallas XXXXXXX külas AÜ XXXXXXX XX asuvas eramus tungis kallale oma endise elukaaslase isale V. B., kägistades teda kaelast kahe käega, millega tekitas talle füüsilist valu.

§ 120järgi tunnistati I.S süüdi selles, et ta samal ajal ja samas kohas, V.

B. kägistamise ajal ja ka pärast seda, ähvardas teda tapmisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist I.S eelneva vägivaldse käitumise tõttu.

1. Maakohtu otsuse peale esitas I.S apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, taotledes jätta talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Oma taotlust põhjendab sellega, et kriminaalhoolduse all viibides ei ole ta käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Tal on 10-aastane tütar, mistõttu ta ei taha, et laps kasvab ilma isata. Lisaks sellele on tema vanemad väga haiged ja vajavad abistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning I.S ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi ja esitada küsimusi kannatanule ja tunnistajatele. Seega oli esimese astme kohtus tagatud I.S õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on I.S-ile karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et I.S on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Varasemad karistused ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Käesolevas menetluses süüdistatakse teda kahe isikuvastase kuriteo toimepanemises. I.S kuritarvitab alkoholi ja muutub selle mõjul agressiivseks. Kohus on leidnud, et kuna uue kuriteo pani I.S toime katseajal, siis tuleb talle mõista karistuseks vangistus, millele liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega täielikult. 4.4

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65lg 2

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud I.S-ile eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega mõistetud karistusest teistkordset tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ei võimalda, mistõttu I.S apellatsiooni sellekohane taotlus on põhjendamatu. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, kas süüdistataval on lähedasi, kelle eest ta peaks hoolitsema. 4.5

§ 69

lg 1 kohaselt võib kohus kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Kuna J. Kalužnile mõisteti

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, siis ei olnud kohtul talle mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalik isegi mitte kaaluda. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et I.S-ile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on I.S apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Sten Lind Paavo Randma 3