lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav N.L Ik : xxx, Venemaa kodanik, töökoht: OÜ A , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.12.2010, kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2010 kuni 04.12.2010, so 2 päeva (t/l 8-9). Varasem karistatus: Harju Maakohtu 02.11.2010 otsusega KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 kuu 10 päeva, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud kohaldamata. Ärakandmata karistus 1 kuu 8 päeva. Kaitsja Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. N.L süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.L-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
lg 2 alusel 02.11.2010, 03.12.2010 kella 17.45 paiku Tallinna linnas Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamaja toidumaailmas osakonnas tahtis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära kahte kitsepiima juustu Soigon väärtusega kokku 92 krooni (5,88 eurot), ühte šokolaadi Odense väärtusega 36,90 krooni (2,36 eurot) ja ühte terriini väärtusega 89 krooni (5,69 eurot), kuid kuritegu jäi tema ena tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poole kinni. Seega pani N.L oma tahtliku tegevusega toime katse võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS §
Kohtuistungil süüdistatav N.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav, ta ei ole kuritegu toime pannud, kuivõrd läks teiste inimeste järel ja tahtis minna kassasse teiselt poolt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega ei ole varguse tahtlust tõendatud, tegemist on inimliku eksimusega. Süüdistatav tuleks õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 • 03.12.2010 koostatud Tallinna Kaubamaja AS-i avaldusest nr 270/10 nähtub, et 03.12.2010 aadressil Gonsiori 2/Viru Väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubamajas peeti kinni N.L, kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajale kuuluvat ja maksmata kaupa 217,90 krooni väärtuses. (t/l 2) • 03.02.2010 koostatud tunnistaja MA ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 03.12.2010 tööl Tallina Kaubamajas aadressil Gonsori 2, kella 17:30 ajal märkas kaamerast tumerohelises jopes meesterahvast vorstilettide vahel, kelle käes oli korv saia jm kaubaga. Hiljem oli meesterahva korvis ainult sai, mille asetas korviga kassa juurde ning möödus kassadest ülejäänud kauba eest maksmata. Isik peeti kinni ning teel turvaruumi pani mees oma taskust ja põuest võetud kaubad käes olnud tühja kilekotti ja turvakontrolli käigus tema kilekotist leiti 2 tk kitsepiimajuustu, šokolaad, terriin pardimaksast, kokku kaupa 217, 90 krooni väärtuses. Kauba kohta kinnipeetud isikul tšekki esitada ei olnud. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Kinnipeetud isikuks osutus N.L. (t/l 3) • N.L-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel 2 korral ( 23.11.2009 ja 06.01.2010 toimepandud tegudes) ja kriminaalkorras 1 korral: - 02.11.2010 Harju Maakohtu poolt KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu 10 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel 1 kuu ja 8 päeva, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud kohaldamata. (t/l 6-7) • 04.12.2010 koostatud kahtlustatava N.L-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta end süüdi ei tunnista ja selgitab, et ei läbinud produktidega kassat. Ta väljus kaupluse müügisaalist valest kohast aga ta ei tahtnud varastada, kuna leidis just tööd. Pani kauba kaasasolnud kilekotti. (tl 10-13) • Väljatrükist Harju Maakohtu 02.11.2010 otsusest nähtub, et N.L-ile mõisteti KarS §
MS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel karistuseks 1 kuu 8 päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. (t/l 21-23) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 164,75 krooni. (t/l 17) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava N.L-i süüd eitavaid ütlusi, avaldust, tunnistaja Merilin Algma ütlusi, Harju Maakohtu otsuse väljatrükki, karistusregistri väljavõtet, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava N.L-i käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 03.12.2010 kella 17:45 paiku N.L püüdis Tallinna Kaubamajas varastada kaupa summas 217,90 krooni, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt ning tema juurest leiti Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluv ja maksmata kaup. Toimikus leiduvate andmete kohaselt on süüdistatavat varem kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ja Harju Maakohtu 02.11.2010 otsusega KarS §
Sellistest karistusandmetest võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks on varavastaste süütegude regulaarne toimepanemine muutunud elulaadiks ja elatusvahendite saamisel lisasissetulekuallikaks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumist varavastaste süütegude toimepanemisel saab hinnata süstemaatilisena KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav märkinud, et varguse tahtlus tal puudus ja ta ei pannud kaupa taskusse, vaid see oli kilekotis. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et läks teiste inimeste järel ja arvas, et satub järgmisesse müügisaali, kuid peeti kinni. Tahtis kassasse minna teisest kohast. Tegemist on eksitusega ja tal oli piisavalt raha kaasas. Kohus suhtub süüdistatava ütlustesse kriitiliselt, kuivõrd need ütlused ei riimu kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav tõstis osa kaupu ostukorvist ära ja kassas jättis ostukorvi koos saiaga kassa juurde ning eemaldus kassast ja ülejäänud kaup võeti temalt ära pärast müügisaalist väljumist. Seega näitab süüdistatava käitumine objektiivselt varavastase 3 süüteo toimepanemise tahtlust ja võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärki. Seejuures on süüdistatav osa kaupa kassade juurde jättes püüdnud ennast näidata ausa ostjana, kes ostust loobub ja kauba müügisaali jätab, viimaks endalt kahtlusi kõrvale. Kui süüdistataval vastavalt oma väidetele olnuks soovi kauba eest tasuda, siis ei oleks pidanud ta minema kassa juurde, jätma korvi kassa juurde koos saiaga ja seejärel ülejäänud kaubaga lahkuma kassa juurest ja väljuma sissepääsuväravate kaudu. Süüdistatava väide selle kohta, et ta tahtis minna teise müügisaali, ei ole eluliselt usutav, sest teadupärast ei ole peale Toidumaailma sellel Kaubamaja keldrikorrusel ühtegi teist müügisaali ning Toidumaailma sisenemiseks on vaid üks sissepääs ning väljumine on vaid kassade kaudu. Teise müügisaali minemiseks ei pea aga korvi kassade juurde jätma. Süüdistatav aga vältis kassade kaudu väljumist ja suundus sissepääsuväravate juurde, võttes kaasa riietesse peidetud kauba. Peale selle on süüdistatav väitnud, et tal oli piisavalt raha kaasas, et kauba eest maksta, kuid kahtlustatavana kinnipidamisel leiti tema juurest vaid 29 krooni, millest 217 krooni ja 90 senti maksva kauba eest tasumiseks ilmselgelt ei piisa. Seetõttu ei saa kohus süüdistatava väiteid varguse tahtluse puudumise kohta lugeda usaldusväärseks, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine näitas seda, et süüdistatav võttis ära võõrad vallasasjad nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt., so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek ning varavastaste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid ei ole süüdistatavat sundinud hoiduma uute varavastaste süütegude toimepanemisest. Süüdistatav küll väitis, et tal on nüüdseks töökoht OÜs A, kuid mingeid seda väidet kinnitavaid tõendeid kriminaalmenetluse käigus kogutud ei ole. Piisavate rahaliste vahendite puudumisele viitab ka järjekordse varguse katse toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras samalaadse kuriteo toimepanemise eest üks kuu enne inkrimineeritava teo toimepanemist. Seejuures jäeti mõistetud lühiajaline vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ning ta allutati käitumiskontrollile. Vaatamata eelnenud kahepäevasele kahtlustatavana kinnipidamisele ja käitumiskontrollile pani süüdistatav kuu möödudes toime uue samalaadse süüteo, rikkudes põhilist karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimust. Seega ka käitumiskontroll ei ole süüdistatavale oma oodatud mõju avaldanud, rääkimata ähvardavast lühiajalisest vangistusest. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemine jäi katse staadiumisse ja varastatud esemed ei olnud olulise väärtusega ning varalist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses ning mõistetav isiku vabadust piirav liitkaristus kuulub reaalsele ärakandmisele. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.