4-10-1990/5

4-10-1990 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-1990 (2317,10,001740; 2317,10,004380) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik V.U, ik: xxx, elukoht: xxx Kaitsja Advokaat Kersti Kägi Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
3. V.U süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 15 (viisteist) trahviühikut, so 60 (kuuskümmend) eurot. (väärteoasi nr 2317,10,004380)
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi kolme kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades 5 (viis) trahviühiku kaupa, so 20 (kakskümmend) euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pank või 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena: „V.U, 4-10-1990, rahatrahv“.
5. V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus V.U teos väärteo tunnuste puudumise tõttu väärteoasjas nr 2317,10,
7. V.U-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisel tekkinud kulu 613 (kuussada kolmteist) krooni, so 39 (kolmkümmend üheksa) eurot ja 18 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.U, 4-10-1990, joobeekspertiis“.
8. V.U-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi AN-71510/2454 tegemisel tekkinud kulu 5260 (viis tuhat kakssada kuuskümmend) krooni, so 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot ja 19 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.U, 4-10-1990, aineekspertiis“.
9. Riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi AN-352-10/1223 tegemisel tekkinud kulu 1315 (üks tuhat kolmsada viisteist) krooni jätta riigi kanda.
10. Asitõend: EKEI keemiaosakonda jäetud narkootilised ained: 0,25 grammi marihuaanat, 1 amfetamiini sisaldav pulber kogumassiga 0,51 grammi kuuluvad KarS § 84 lg 4 alusel konfiskeerimisele ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
11. Asitõend: väärteotoimiku juurde võetud pakendid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
12. Menetluskulude ja rahatrahvi tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.05.
13. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.06.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1196075 selles, et 03.04.2010 kell 16.15 peeti tee ja marja tänava ristmikul kinni V.U, kelle juhitud sõidukist leiti o,25 grammi narkootilist ainet kanepit, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tema kasutuses olevast sõidukist leitud roheline puru ei kuulu temale. 18.08.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1196044 selles, et 10.07.2010 kell 06.45 kinnipeetud V.U juurest leiti väikeses koguses narkootilist ainet ja V.U oli arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet ja oli arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet. Kohtuvälises menetluses ei ole menetlusalune isik soovinud ütlusi anda. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 03.04.2010 marihuaana oli tema autos, tema oli roolis. Ei tea kuidas see sinna sattus. See ei saanud seal kaua olla, sest puhastab autot tihti. Ei oska öelda kes selle sinna jättis. Tema oma see ei olnud. Ise ei ole pannud seda sinna kõrvalistuja ukse sahtlisse. Mõtles selle, et see ei olnud tema kanep, kuid eluviis oli selline, et see kanep seal oli. Tavainimene ei leia kanepit oma auto ukse seest. Inimesed, kellega suhtes, olid sellised. 10.07.2010 väärteo osas võib öelda, et oli eelmisel õhtul käinud peol, kus oli tarvitanud amfetamiini. Kui leiti kotist amfetamiini, siis oli üllatus, et tal see kaasas on, see oli sülearvuti kotis. Ei olnud meeles, et selline asi seal on. Kui auto maha jättis, võttis koti kaasa politseisse. Oleks teadnud, poleks võtnud. See on varasemast ajast sinna ununenud. Suure tõenäosusega ise jättis sinna. Mõtlematuses arvas, et võiks tarvitada. Oli vahepeal Taanis Narconon keskuses, läbis programmi, mis koosneb kaheksast raamatust, õpetab kõrvale kaldunud inimesi kuidas edaspidi seda vältida. Raamatule lisaks on tegevused, mis muudaksid suhtumist, inimeste äratundmist, kellest hoiduda. Kohapeal tegeletakse oma eluga, varasemate probleemide lahendamisega. Programmi lõpuks on probleemid lahendatud. Taani läks seoses narkoprobleemidega, läks vabatahtlikult, probleemi lahendamine tundus 2 ületamatuna. Käib tööl , varem töötas Haiglas, tegeles meditsiinitarkvaraga. Oli varem võõrutusravi käigus kokkuleppele saanud, töötab praegu äriühingus, kust saab palka, lisaks veel muu tasu koostõõst teise tööandjaga. Iseenesest on ka muid väljaminekuid kuu jooksul, vaja varasemaid võlgnevusi tasuda. Kui võimalik siis määrata trahvi tasumine ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteod on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega, samuti ekspertiisiaktiga. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem väärteo eest karistatud, ei pea karistus olema väga karm. Isikul on sissetulek. Määrata rahatrahv, määrates selle alla ¼ määra ülemmäärast, samuti välja mõista joobe tuvastamise kulu ning ekspertiiside maksumused. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole esimeses episoodis tõendamist leidnud, on vaid oletused. Teises episoodis on nõus kohtuvälise menetlejaga, karistus võiks olla alla 1/3 karistuse ülemmäärast, kaaluda minimaalset karistust, kolm trahviühikut on muigugi vähe. Kaaluda võiks ka karistuse taumise määramist ositi. Tuleks arvestada seda, et menetlusalune isik on asunud paranemise teele, on tunnistanud, et see oli viga, on viibinud ravil. On olemas töökoht, on asunud oma käitumisest järeldusi tegema. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi kohtuvälisel menetluse, kohtuistungil, väärteoasjas kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 03.04.2010 peeti kinni menetlusaluse isiku juhitud sõiduk ning sõidukist leiti narkootiline aine, mis asus kõrvalistuja ukse sahtlis. Narkootiline aine võeti ära ja menetlusaluse isiku suhtes koostati väärteoprotokoll süüdistusega NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja alustati menetlust väärteoasjas nr 2317,10,
14. Kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik väitnud, et tõenäoliselt on keegi tema tuttavatest narkootilise aine sinna jätnud, kuid ei oska öelda kes see ola võis. Kuna auto on tema kasutuses, siis vastutab ta leitud puru eest. Kohtuvälises menetluses on üle kuulatud ka tunnistajana Vladislav Poljakov, kes on väitnud, et pidas sõiduki kinni, kuivõrd isikute käitumine tundus kahtlane. Nimetatud tunnistajat kohtuistungil üle ei kuulatud ja seega ei ole tema ütlusi võimalik tõendina kasutada. Küll võib teha järelduse, et tunnistaja on silmas pidanud mitut isikut autos, kellest üle on kuulatud vaid V.U. Kohtuliku uurimise käigus ei ole võimalik teisi isikuid tunnistajana üle kuulata, kuivõrd kohtule ei ole need isikud teada. Peale selle ei ole peale aineekspertiisi läbi viidud ühtegi muud ekspeertiisi, mis kinnitaks V.U puutumust narkootilise ainega ja lükkaks ümber tema väite selle kohta, et tema ei ole seda ainet ukse sahtlisse pannud. V.U on võtnud süü omaks põhimõttel, et kuna tema on auto valdaja, siis tema ka vastutab. Samas ei ole ta tunnistanud seda, et ta oli narkootilise aine olemasolust autos teadlik. Seega ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalune isik teadlikult valdas narkootilist ainet ning sellekohaseid tõendeid ei ole võimalik ka kohtuliku menetluse käigus koguda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud ka väärteokoosseisu olemasolu V.U käitumises. Kui aga isiku käitumises ei tuvastata väärteo tunnuseid, kuulub menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Mis puudutab teist väärtegu, siis menetlusalune isik on väärteo toimepanemist tunnistanud nii narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises kui ka väikseses koguses valdamises. Lisaks menetlusaluse isiku süüd tunnistavatele ütlustele on narkootilise aine tarvitamine tuvastatud ka EKEIs läbi viidud uuringuga, mille kohaselt tuvastati V.U organismis amfetamiini, metamfetamiini ja kodeiini sisaldus ning V.U juurest leitud aine ekspertiisi tulemusel tuvastati, et neljas minigrip kilekotis leiduvad pulbrilised ained sisaldavad endas amfetamiini. Taoliste tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et menetlusalune isik on arsti ettekirjutuseta tarvitanud narkootilist ainet ja vallanud väikeses koguses narkootilist ainet, milline käitumine on hinnatav NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus 3 menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut Karistusregistrisse kantud. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tal alaline töökoht ja sissetulek. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem karistatud ja tal on alaline sissetulek, siis asub kohus seisukohale, et puudub alus menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamiseks, kuivõrd puuduvad andmed selle kohta, et muud mõjutusvahendid ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada kergemat karistusliiku, so rahatrahvi. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et väärteomenetluse käigus on tõendamist leidnud vaid ühe väärteo toimepanemine. Seega ei ole menetlusaluse isiku süü kuigi suur ning karistuse võib määrata oluliselt alla ettenähtud sankstiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et vaatamata sissetulekute olemasolule on tal rahalisi kohustusi ja menetlusalune isik taotles rahatrahvi tasumise määramist ositi, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes võib kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid. Kuivõrd väärteo toimepanemise tuvastamisega on kaasnenud menetluskulud, leiab kohus, et menetlusaluselt isikult tuleb põhjendatud menetluskulud välja mõista. Kuivõrd aga esimeses episoodis kuulub väärteomenetlus lõpetamisele, siis tuleb selles episoodis tehtud menetluskulud jätta riigi kanda. Märt Toming kohtunik 4