Samuti on 16.09.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1210521 selle kohta, et K.F viibis 16.09.2010.a kell 00:40 Tallinnas Tuulemaa tn 20, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus K.F
Samuti on 02.12.2010.a koosttaud väärteoprotokoll AB1217036 selle kohta, et K.F viibis 02.12.2010.a kell 16:40 Tallinnas Sõle 18, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus K.F
04.05.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud ja istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtukutse kohtuistungile on menetlusalune isik saanud isiklikult allkirja vastu kätte 15.03.2011.a. Kohus määras arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollide juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud teo eest karistada arestiga kokku 12 päeva, mida peab isik asuma kandma hiljemalt 01.06.2011.a, samuti taotles välja mõista menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi kvalifitseeritava väärteoasjade toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollide AB1210449, AB1210521 ja AB1217036 järgi on tõendatud ning K.F-i tuleb toime pandud korduva väärteo eest karistada. NPALS § § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta tunnistab narkootilise aine tarvitamist kolmel erineval ajal, samuti joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1405T, mille kohaselt tuvastati 08.09.2010.a kell 00:05 võetud K.F-i uriinist fentanüüli ja amfetamiini, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1492T, mille kohaselt tuvastati 16.09.2010.a kell 01:25 võetud K.F-i uriinist fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja metamfetamiini ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 2081T, mille kohaselt tuvastati 02.12.2010.a kell 17:20 võetud K.F-i uriinist amfetamiini. Menetlusaluse isiku uriinist tuvastatud ained on sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirjadesse kantud aineid. Väärteoasjade materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei 1 nähtu, vastutab K.F NPALS § 15 järgi ning teda tuleb toime pandud korduva väärteo eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades väärteoprotokollidesse märgitut, et K.F ei tööta, samuti tema töötamist ning varasemate rahatrahvide tasumist kinnitada võivate tõendite puudumist ja ka varasemat korduvat karistatust NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning karistuseks tuleb määrata arest. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud korduva väärteo eest arestiga kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras, s.o arestiga 12 päeva. Kuivõrd isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb isikule anda aeg karistuse kandmisele asumiseks, K.F tuleb asuda mõistetud aresti kandma hiljemalt 01. juunil 2011.a, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada K.F-i suhtes sundtoomist. V™S § 111 p 8 alusel tuleb K.F-ilt mõista välja menetluskulud kokku 109.99 eurot. Marie Tammsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.